Toiduteadlane Mati Roasto: kuidas saada toiduteadlaseks?

Eesti Maaülikooli toiduhügieeni lektori ning veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja -hügieeni osakonna juhataja Mati Roasto. Foto: Sille Annuk

Roasto esitab viis keskset küsimust noorele, kes unistab toiduteadlaseks saamisest.

Oled Sa valmis pärast bakalaureuse õpinguid jätkama õpingutega magistrantuuris?

Bakalaureuseõpingutega saadakse laiapõhjalised ehk üldisemad teadmised toiduainete tehnoloogiast ning toiduainete algtootmisest, töötlemisest ja sellega seonduvatest aspektidest. Selleks, et tulevikus toiduainete tööstuses edukas olla, on aga vaja ka spetsiifilisemaid teadmisi kitsamal suunal, mille annab õppimine magistrantuuris.

Kas Sulle meeldivad reaalained?

Toiduainete tootmise aluseks on toiduainete tehnoloogia ning viimast tuleb süvitsi mõista.

Kas oled valmis väljakutseteks uute ideede pakkumise ning nende rakendamise osas?

Toiduteadlase töö üks osa on tootearendus – uute, tervislike toiduainete välja arendamine ning turustamine.

Kas Sind huvitab, milline on meie tarbitava toidu kvaliteet ja ohutus?

Toiduainete tootmine eeldab lisaks toiduainete tehnoloogiale teadmisi ka toidu ohutusest ja –kvaliteedist ning toidu valdkonnast laiemalt.

Oled Sa initsiatiivikas ja valmis end ise igakülgselt täiendama?

Koolist saadav haridus on oluline ja esmane baas antud erialal töötamiseks, kuid vähem olulised pole ka erialased konverentsid ja seminarid, kus osaledes võid olla kindel, et oled kursis kõige värskemate arengutega Sind huvitavad valdkonnas.

Mati Roasto on Eesti ainus toiduhügieeni ja -ohutuse professor ning üks armastatumaid õppejõudusid Eesti Maaülikoolis. Roasto räägib 12. jaanuaril toimuval kõrghariduspäeval «Õpi Tartus!» toidu ohutusest ning toiduga seonduvatest müütidest ja tegelikkusest. Kas lihatoidud on tõesti nii ohtlikud kui räägitakse? Kas e-ained toidus on üldse vajalikud? Kas mahetoit on parem kui nn tavatoit? Kas toortoit on ohutu?