Uuring: kliimaohtudele reageerivad inimesed, kes on ise juba «kõrvetada» saanud

Kunstnik maalimas seinale teost sõnumiga "Mina andsin teile elu ja kodu, teie andsite mulle surma". 2015 oli kõigi aegade kõige kõrgema mõõdetud keskmise temperatuuriga aasta. Foto: SCANPIX

3000 küsimustikule vastavat eestimaalast annavad Tartu Ülikooli teadlaste abiga panuse kliimamuutuste ohu mõjusid analüüsivas Euroopa sotsiaaluuringus.

Teadlased tahavad teada, kas inimeste käitumist ja hoiakuid kliimamuutuste suhtes mõjutab pigem teadlikkus, võimalused või mingid muud tegurid.

«Senised andmed näitavad, et looduskeskkonna väärtustamine on muutunud viimasel kümnel aastal tähtsamaks pigem nendes maades, mis on olnud majanduskriisist enam räsitud ja kus on olnud enam sotsiaalseid probleeme. Ilmselt otsivad inimesed majanduslikult keerulistel aegadel rohkem tasakaalu ja loodus võib osutuda väärtuslikuks ning peaaegu et tasuta rahu allikaks,» selgitab uuringu tagamaid Tartu Ülikooli keskkonnasotsioloogia teadur Kati Orru.

Uuring käsitleb inimeste valmisolekut aktsepteerida ressursisäästlikumaid lahendusi oma elus, energia kasutamise temaatikat ning suhtumist eri tüüpi energiaallikate ja maavarade kasutamisse.

«Meie senised uuringud näitavad, et inimeste praktilised kogemused mõjutavad keskkonnahoiakuid.  Näiteks Vahemeremaades – Itaalias, Hispaanias, Kreekas, kus on enam kliimamuutustest tulenevaid surmasid – on keskkonnateadlikkus oluliselt tõusnud. Inimestele on iseloomulik, et just negatiivsed kogemused juhivad meie tähelepanu looduse ja enda haavatavusele,» lisab Orru.

Euroopa sotsiaaluuringut (ESS, European Social Survey) rahastab Eesti teaduse infrastruktuuri projektina haridus- ja teadusministeerium ja seda korraldatakse koostöös statistikaametiga. Alates 2004. aastast tehakse Euroopa sotsiaaluuringut  rahvusvahelises koostöös ligi 20 riigis ühel ajal. Eestis koordineerib uuringut Tartu Ülikool.