Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2016/11/07/6043749t1h8eeb.jpg)
Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel.
Nii vahendas ERRi teadusportaal Novaator ajakirjas Science ilmunud uurimust, mis näitas, et nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.
«Siin tuleb mängu noorte teadlaste üldine produktiivsus. Nad määrivad rohkem käsi, teevad rohkem eksperimente ja avaldavad rohkem uurimusi. Nii kasvab ka tõenäosus, et nad komistavad millegi põneva ja huvipakkuva otsa. Mõnes mõttes on see võrreldav jackpot'i võitmiseks täiendavate lotopiletite ostmisega,» selgitas uuringu juhtivautor Roberta Sinatra ERRi Novaatorile antud intervjuus.
Loe täpsemalt Novaatori loost SIIT.