Eesti teadlane loob inimgeenidega hiire

Hiir Foto: Wikipedia.org

Tartu ülikooli teadlane Mario Plaas loob viimased 12 kuud esimest inimgeenidega hiirt, kes nakatuks c-hepatiidi viirusesse ning annaks seeläbi ravimifirmadele võimaluse looma peal katsetada ravimit selle nakkushaiguse vastu.

Kuna ükski tavaline hiir pole seni võimeline hepatiiti nakatuma, siis tänavu suvel valmivate mutantisendite vastu on juba huvi tundnud 15 Euroopa laborit. Maailma ravimiturul võib eesti teadlase läbimurde vilju oodata ehk viie või kuue aasta pärast, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Ülikooli transgeense tehnoloogia tuumiklabori juhatajal Plaasil on kallite katseloomade käsitlemine selge, sest ta on hiiri «disaininud» juba kümmekond aastat.

«Hiired on ainukesed loomad, kellel on võimalik niimoodi geene ära vahetada. Teisi loomi peab kloonima. Aga hiire puhul käib see hästi lihtsalt. Kui me räägime katsetest hiirte ja rottidega, siis see ei tekita inimestes judinaid, võrreldes koerte, kasside, sigadega,» tõdes Plaas.

Tartu ülikooli arstiteaduskonna prodekaani Sulev Kõksi sõnul töötab Plaasi labor
põhimõtteliselt kogu planeedi heaolu nimel. «Plaasi laadseid inimesi rohkem ei olegi, ei Eestis, Tartu ülikoolis ega lähiümbruses. Ta on ainuke inimene, kes oskab seda transgeenset tehnoloogiat viimse detailini. Lisaks suudab ta ise välja mõelda uusi mudeleid, ta suudab sinna panna oma intellektuaalset panust,» ütles Kõks.

«Hiirel on samad geenid, mis inimesel, täpselt sama kohapeal ja olulised on selles skeemist ühed väiksed jupid, mille külge see HCV-viiruse saab istutada ja siis ma vahetan needsamad jupid ära inimese päritolu geneetilise materjali vastu ja teoreetiliselt peaks sellest piisama, et hepatiidi viirus saaks raku sisse,» ütles Plaas.

Nn hepatiidi-hiired on Mario Plaasi viinud ka ettevõtluskonkursi «Ajujaht» tänavuste finalistide sekka.