/nginx/o/2016/11/03/6032977t1hf873.jpg)
Eesti teadlaskond on mõnes mõttes lõksus: kas teha teaduspublikatsioone, mis tagavad rahastuse, või panustada õppetöösse ja ettevõtlusesse, mis sageli raha ei taga.
Eesti teadlaskond on mõnes mõttes lõksus: kas teha teaduspublikatsioone, mis tagavad rahastuse, või panustada õppetöösse ja ettevõtlusesse, mis sageli raha ei taga.
ERR Novaatori usutluses räägivad teaduse ja innovatsiooni takistustest Eestis Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski ja ettevõtja Linnar Viik.
Kui poliitikate kujundamises on riigikontroll juhtinud tähelepanu n-ö silotornide efektile, kus institutsioonid toimetavad omaette ega suuda teistega koostööd teha, siis sarnased probleemid on ka teaduses, hariduses ja innovatsioonis, sedastab Ukrainski.
Linnar Viik lisab, et poliitika ilma mõõdetavate väljundite ning nende saavutamiseks mõeldud tegevusteta on vaid sõnad paberil.
Loe lähemalt ERR Novaatorist.