/nginx/o/2016/10/13/5952289t1hd00b.jpg)
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia ja zooloogia osakondade ühine töörühm uurib koos maanteeametiga raadiokaelustega põtrade liikumist Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo teelõigul.
Video: GPS-iga varustatud põdrad Tallinna-Tartu maanteel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased on praeguseks GPS/GSM kaelustega varustanud juba neli põtra, kokku on plaanis kaelustada kümme looma.
Töö eesmärk on uurida põdra ajalisi ja ruumilisi liikumismustreid Kose-Mäo lõigule planeeritava uue teetrassi piirkonnas. «Eelmisel aastal võis küll täheldada trassi rajamisel tekkinud häirimisest tulenevat põtrade väikest arvukust trassi piirkonnas, tänavu seevastu on häirimine väiksem ja põtrade arvukus piirkonnas suurem. Uuringu käigus on oluline tuvastada põtrade levinuimad ületuskohti, sest sellest infost lähtuvalt võib võtta kasutusele mitmeid meetmeid kokkupõrkeohu vähendamiseks,» selgitas projekti välitöid juhtiv Tartu ülikooli dotsent Harri Valdmann.
Valdmann paneb eeskätt lähedaste jahipiirkondade jahimeestele südamele, et nad oleksid põdrajahil tähelepanelikud ja säästaksid heleoranži kaelusega loomi. See on vajalik, et tagada andmete kogumine ja edastamine kogu uurimisperioodi vältel. Projektis osalejad tänavad uuringualal paiknevaid jahiseltse mõistva suhtumise ja suurepärase koostöö eest.
«Igas tunnis saadab põdra raadiokaelus andmebaasi kaks asukohapunkti ja nii saame lisaks teeületustele ulatusliku andmestiku loomade elupaigavaliku, migratsiooni, kodupiirkondade ja muu kohta,» täiendas Valdmann.
Möödunud aastal alanud projekt kestab kaks aastat.
Eestis on hinnanguliselt 15 000 põtra. Põdrajahi hooaeg kestab 15. septembrist 15. detsembrini ning alates oktoobrist on lubatud ka ajujaht. Ajujahi käigus liikvele aetud loomad on ka need, kes tihtipeale maanteedel liiklusohtlikke olukordasid tekitavad.