/nginx/o/2016/10/06/5926425t1h7335.jpg)
Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Ergo Nõmmiste peab end ise 60 protsenti keemikuks ja 40 protsenti füüsikuks – piir kahe teaduse vahel ongi tegelikult õhkõrn. Tänavustest auhindadest suurimat põnevust tekitab tema sõnul keemiapreemia, sest molekulaarmasinatest võib tulevikus midagi suurt kasvada. Teisalt tõdeb Nõmmiste, et Nobeli komitee kipubki auhindu andma minevikusaavutustele, sest nende puhul on vaidlused vaieldud ja avastus on kindlasti vettpidav.