- Oma täna (neljapäeval – toim) TTÜs peetud loengus rääkisite näiteks õnnetusest, mis juhtus SpaceXi süstiku ujuvplatormile maandumisel, ja mida Saksa meedias kujutati kui läbikukkumist, USAs aga kui väikest viperust suure avastuse teel ning millest SpaceXi juht Elon Musk säutsus kui põnevast sammust teel kosmosesse. Selle näite taustal, kas ütleksite, et Euroopas on puudu teatud kosmoseavastamise uljusest?
Tõepoolest, nii on. Oleme Euroopas liiga tõsised ja riskikartlikud. Vahel lihtsalt peab riskima, kuigi mõistagi mitte inimelusid ohustades. Teatud riskimine ja ohtude trotsimine on inimeste elutegevusega ju alati kaasnenud, see on meie loomuses. Muudmoodi ei ole arenemine ja avastuste tegemine võimalik. Millegipärast ei ole meil Euroopas enam seda avastamisrõõmu, millega me kunagi maailma kaardistasime, ja ma kardan, et see võib osutuda probleemiks.
- Milline ESA missioon on teie hinnangul kõige riskantsem?
Kõik meie missioonid on riskantsed. Üritame enne iga missiooni starti riske tehniliste meetoditega võimalikult nulli lähedale viia, kohati isegi liiga palju. Samas päris null-risk ei ole muidugi kunagi võimalik.
Peagi maandub Marsil näiteks ExoMars 1 uurimisalus, mis on väga riskantne ettevõtmine. Seejärel tuleb ExoMars 2 – täiesti uut tüüpi Marsi-kulgur, kus võib samuti palju valesti minna, aga me peame sellistes asjades pidevalt piire nihutama, katsetama ja kohati ka riske võtma.
- Olete tänase päeva jooksul kohtunud nii poliitikute kui ärimeestega. Milliste praktiliste kokkulepeteni jõudsite?