/nginx/o/2016/08/30/5779455t1hfafc.jpg)
Seni ei olnud teada, kuidas sekveneerijad nullgravitatsioonis töötavad. NASA läbi viidud eksperiment näitas esmakordselt, et see on võimalik.
Video: esimene kosmoses DNA sekveneerimine avab uusi võimalusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maapealse elu põhilise pärilikkusaine pärilikkust edasi andva koodi «lugemine» avab NASA’le uksed paljudeks seni võimatuna näinud ettevõtmisteks. Näiteks võimaldab tehnoloogia kasutuselevõtt astronautidel esinevaid haigusi diagnoosida, määrata kosmoselaevadel levivaid mikroobe, hinnata võimalikel tulevastel pikkadel kosmosereisidel astronautide tervislikku seisundit ja juhul kui kuskilt peaks leitama Maavälist DNA’l põhinevat elu, sekveneerida ka selle pärilikkusaine.
Seni oli üheks peamiseks takistuseks DNA järjestiku kaardistamisel kosmoseavarustes valitsev pea puudulik gravitatsioon. Sellest saadi aga üle Oxfordi ülikoolis teadlaste välja arendatud MinION tehnoloogia abiga.
Möödunud nädalavahetusel sekveneeriski NASA molekulaarbioloogia haridusega astronaut Kate Rubins esmakordselt kosmoses hiire, viiruse ja bakteri DNA proove, mis olid selleks otstarbeks spetsiaalselt Rahvusvahelisse Kosmosejaama saadetud. Samal ajal viidi samad protseduurid kontrolli eesmärgil läbi samadest peremeesorganismidest võetud proovidega Maal Florida lähistel 20 meetri sügavusel vee all asuvas erilaboris.
NASA teadlase Aaron Burtoni sõnul võib mikrogravitatsioon põhjustada DNA järjestamisel mitmeid olulisi probleeme. Näiteks võivad uuritavatesse lahustesse tekkida soovimatud õhumullid. Kui Maa peal tõusevad need gravitatsiooni mõjul vedeliku pinnale, siis kosmoses sellistele protsessidele lootma jääda ei saa. Üks selline mull võib aga rikkuda DNA’d sisaldava vedeliku teekonna läbi DNA sekveneerija nanopooride. See on aga vaid üks potentsiaalsetest vigadest, mida madal gravitatsioon proovide sekveneerimisel põhjustada võib.
Seni tundub, et DNA kood sai täpselt salvestatud ja kõik läks hästi. Järgmise sammuna peavad astronaudid katsetama, kas suudavad juba ise proove sekveneerimiseks ette valmistada ja uurida orbiidil viibides täiesti tundmatute bakterite DNA’s.
«Tere tulemast kosmosebioloogia ajastusse,» ütles eksperimendi läbi viinud Kate Rubins pärast eksperimendi edukat läbimist.