Geenidopinguga üritatakse petmist varjata

EPO-t ehk kurikuulsalt erütropoetiini kasutas ka tuntud jalgrattur Lance Armstrong. EPO-t ongi laialdaselt tarvitatud just vastupidavusaladel nagu näiteks rattasõit või murdmaasuusatamine. Foto: Mark Bugnaski/AP

Kas dopinguküttidel on teavet, et keegi kusagil üldse geenidopingut kasutab? «Ei,» vastab Carl Johan Sundberg, Rootsi maineka Karolinska Instituudi professor ja Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) geenidopingu komisjoni liige. «Aga oleme viimase 15 aasta jooksul teinud ettevalmistusi, et suudaksime avastada kehasse viidud geene,» lisab ta.

Sel aastal said Austraalia teadlased valmis esimese testi, mille põhjal on võimalik seda petmisviisi tuvastada. Kuigi vahepeal oli kõne all, et uus geenidopingu test leiab kasutust juba Rio olümpiamängudel, lükkas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) vahetult enne olümpiat selle info ümber.

«Rios kogutud proove testitakse geenidopingu suhtes kunagi hiljem,» rääkis uudisteagentuurile AP olümpiakomitee meditsiini- ja teadusdirektor Richard Budgett. «Meil on põhimõte, et me ei kasuta testi, mida pole ükski WADA akrediteeritud labor veel kasutusele võtnud.»