E-sigarettide mürgisus kasvab kasutamisel

Foto: Reuters / Scanpix

Esimesel mahvil on e-suits tõepoolest võrdlemisi ohutu. Edasisel tarbimisel ja kuumutamisel tõuseb selles sisalduv aldehüüdide sisaldus aga pea mitmekordselt.

Kui e-sigaretid turule tulid, toodi nende peamise eelisena klassikaliste sigarettide ees välja tervisele kahjulike mõjude praktilist puudumist. Viimastel aastatel ilmunud uuringud näitavad samas aina enam, et päris nii süütukesed need populaarsed «suitsuasendajad» siiski ei ole.

Hiljuti ajakirjas Environmental Science & Technology avaldatud uuringus kontrollisid teadlased kõigi e-vedelike aurutamisel tekkivate ainete kontsentratsiooni suitsetajate poolt sisse hingatavas aurus. Selleks kasutati kaht tavalist tänapäevast e-sigareti seadet ja kolme erinevat müügil olevat e-vedelikku. Katsemehhanism imiteeris tavalist suitsetamise protsessi ja eraldas «sisse hingatud» auru hilisemateks analüüsideks.

Tuli välja, et kuigi esimesed mahvid sisaldasid toksilisi aldehüüde praktiliselt olematutes kogustes, hakkas nende sisaldus pikemal suitsetamisel pidevalt kasvama. Tulemuste analüüsil ilmnes, et aldehüüdide allikaks on e-vedelikus nikotiini ja lõhnaainete lahustamiseks kasutatavad lahustid.

Kuna paljudel turul levinud e-sigarettidel on olemas ka e-vedelikke aurutavate elementide pinge muutmise võimalus, võtsid teadlased proove ka erinevate pingete juures. Tuli välja, et suuremate voltide juures on ka aldehüüdide kontsentratsioon suurem.

Muutes pinget 4,3 voldilt vaid 4,8-ni, tõusis aldehüüdide kogus eksponentsiaalselt, seda eriti just kõige toksilisemate aldehüüdide puhul.

Veelgi hullemaks muutus kogu pilt siis, kui kasutusele võeti mitte enam tuliuued, vaid korduvalt kasutatud e-sigaretid. Kõrge pingega režiimis kasvas nende väljutatava «suitsu» aldehüüdide sisaldus pärast üheksandat viiekümnest pahvist koosnevat katsetsüklit 60% võrra. Samal ajal tekkis seadme küttekehale löga, mille kuumutamine tekitas omakorda veel lisa-aldehüüde.

E-sigarettide suitsust leiti katsete käigus järgnevaid ühendeid: propüleen oksiid, glütsitool, akroleiin, atsetaldehüüd ja formaldehüüd.