/nginx/o/2016/07/15/5624693t1h5c0e.jpg)
Tartu ülikooli teadlased uurisid haruldast autoimmuunhaigust ja avastasid midagi, mis seab kahtluse alla senise teadmise kuidas moodustavad autoantikehad ja milline on nende roll, vahendas ERR-i teadusportaal Novaator.
Tartu ülikooli teadlased uurisid haruldast autoimmuunhaigust ja avastasid midagi, mis seab kahtluse alla senise teadmise kuidas moodustavad autoantikehad ja milline on nende roll, vahendas ERR-i teadusportaal Novaator.
Uuringu aluseks olev APECED on haruldane autoimmuunhaigus, mille omapäraks on mutatsioon ühes ainsas geenis. Selle geeni on nimi on autoimmuunne regulaator ehk AIRE. Kuigi mutatsioon on vaid ühes geenis, on seda geeni kandvatel inimestel hulgaliselt autoimmuunseid haigusi väga erinevates organites, mis muu hulgas avaldub kroonilise naha- ja limaskesta kandidoosina.
Tartu immunoloogid avastasid aga, et kui varem on selle haigusega patsientidel tekkinud autoantikehi peetud kas kahjustavateks või neutraalseteks, siis neil võib olla ka kolmas ehk kaitsev roll.
Miks on see oluline, loe edasi Novaatori põhjalikust loost SIIT.