/nginx/o/2016/07/11/5608567t1h2603.jpg)
Pisike raikala meenutav tehisloom viib meid jälle ühe sammu võrra lähemale tehisorganismidele, aga ka kunstlikele inimsüdametele.
Video: kullast skeletiga biorobot orienteerub valguse järgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harvardi ülikooli laboris kokku pandud vaid 16mm pikkune ujuv mutukas ei ole päris loom ega ka päris masin. Tema kullast ehitatud skeletti ümbritseb elastsetest polümeeridest koosnev keha, mis on omakorda kaetud roti südamerakkudega. Poolroboti «pea» osas asuvad südamerakud on vastavalt geneetiliselt muundatud, et saavutada aktiveerumine valguse mõjul. Näidates elukale valgust, aktiveeruvad südamelihased ja tekkiv laine kulgeb üle kogu keha, lükates seda niimoodi spetsiaalses suhkrustatud soolvees edasi kiirusel 3,2mm/s.
Juhitavuse tagamiseks on loomakesel valgustundlikke rakke kahel pool pead, mis reageerivad konkreetselt sinisele valgusele. Kummale poolele parajasti rohkem sellist valgust langeb, see hakkab ka aktiivsemalt tööle ja seetõttu pöörab loomake kohe ka valguse poole.
/nginx/o/2016/07/11/5608563t1hd912.jpg)
Oma uusimast «leiutatud» loomast rääkides jäi Harvardi biotehnoloogia professor Kevin Kit Parker tagasihoidlikuks ja tõdes, et tegemist on kõigest väikese harjutusega, mis võib tulevastele biohübriidsete robotite ja ka inimsüdame ehitamise võimalustele oluliselt kaasa aidata.
Teised teadlased ei ole Parkeri saavutuse juures kaugeltki sama lakooniliseks jäänud. Näiteks kiitis Washingtoni ülikooli bioloog Adam Summer ajakirjas Science, kus algne artikkel ka ilmus, uut saavutust taevani, nimetades seda ülivõimsaks avastuseks bioteaduste vallas.
Video: