Uue põlvkonna vaktsiinide kandjad on... kolibakterid?

Escherichia coli bakterite abil kehasse viidud vaktsiinid olid märkimisväärselt pikema, tugevama ja efektiivsema toimega. Foto: Buffalo ülikool

Inimsooles ülilevinud bakteritüübid võivad olla kasulik tööriist uute võimsate vaktsiinide välja töötamisel. Hiirte peal läbi viidud katse näitas uue vaktsineerimisviisi efektiivsust pneumokokk-bakterite vastu.

Tänapäeval kasutatavate vaktsiinide puhu viiakse inimese vereringesse haigust tekitavat mikroorganismid, enamasti nõrgendatud või surnud kujul, nendes sisalduvad toksiinid või pinnavalgud. Puutudes kokku keha immuunsüsteemiga stimuleerivad need immuunreaktsiooni teket.

Ajakirjas Science Advances avaldatud artiklis tutvustavad USA Buffalo ülikooli teadlased aga sootuks uut lähenemist vaktsineerimisele, mis hõlmab endas hoopiski elus, aga modifitseeritud Escherichia coli bakterite kasutamist erinevate spetsiifiliste haiguste vastu immuunsuse tekitamisel. E. coli bakterid ehk eesti keeles soolekepikesed või kolibakterid on inimese seedekulgla levinumate mikroorganismide seas. Võõraste kolibakteritega vee joomine võib põhjustada tõsiseid tervisehädasid, näiteks palavikku, kõhukrampe ja oksendamist. Inimese soolestikuga kohanenud bakteritüved aitavad aga kaasa jääkainete töötlemisele ja ka näiteks vitamiin K tootmisele. Viimastel aastatel on inimestele omased kolibakterid leidnud aina suuremat rakendust ka biotehnoloogias.

Buffalo ülikooli teadlased katsetasidki ühe inimesele omase kolibakteri tüve kui vaktsiini kandjat. Bakterirakule lisati kõrva- ja kopsupõletikku ning meningiiti põhjustava bakteri Streptococcus pneumoniae ehk pneumokoki pinnavalgu vastase toimega antigeen, millega kokkupuude algatabki immuunreaktsiooni. Et keha ei tõlgendaks sellise valguga kaetud rakku aga pneumokoki endana ega asuks seda koheselt hävitama, kaeti bakter sünteetilise polümeervõrgustikuga. Positiivse laenguga polümeer ja bakteri negatiivse laenguga välismembraan moodustasid nii omamoodi vaktsiini transportkapsli. Katsed viidi läbi hiirte peal ja tulemused olid muljetavaldavad.

Tuli välja, et kolibakteri kantud vaktsiin suutis võrreldes tänapäeval kasutatavate vaktsineerimisviisidega märkimisväärselt täpsemini tabada konkreetseid immuunsüsteemi rakke ja kutsuda seega hiirtes esile tugevama ja kauem kestva immuunreaktsiooni.

Lisaks efektiivsele toimele on uus tehnoloogia madalate tootmiskuludega ja võimaldab manustamist nii kehaõõnde kui ka naha alla süstimise ja nina kaudse tarbimisega. Artikli autorid ennustavad, et samalaadset tehnoloogiat saaks kasutada samuti ka näiteks võitluses vähi ja erinevate viiruslike haiguste vastu.