Esimene Eestis täisealiseks kasvanud kloonvasikas ootab järglasi

Pildil pole Augustiina, vaid Eesti esimene transgeenne kloonvasikas Juuni Foto: Margus Ansu

Ligi kolm aastat tagasi suri Eesti esimene kloonvasikas. Mis on saanud vahepeal kodumaistest kloonimisprogrammidest?

Täna täitub 20 aastat maailma esimese täiskasvanud imetaja keharakkudest kloonitud looma, lammas Dolly sünnist. Dolly sai kiiresti maailma kuulsaimaks lambaks ja peagi jõudsid avalikkuse ette sõnumid aina uutest ja uutest edukatest kloonimiskatsetest üle maailma. Eestiski ei lasknud esimene kloon end kaua oodata. 2013. aastal sündis Eesti Maaülikoolis esimene kodumaine kloonvasikas Juuli, kes ei olnud mitte tavaline kloon, vaid transgeenne, ehk geneetiliselt muundatud. See tähendab, et tema DNA-sse oli lisatud jupike inimese kasvuhormooni geeni. Lootus oli, et Juuni hakkab seda tulevikus piimaga välja lüpsma. Piimast eraldatud kasvuhormoonil on meditsiinis aga mitmeid rakendusi. Kahjuks lahkus vasikas juba mõned kuud pärast sündi seni teadmata põhjustel parematele karjamaadele. Sellest hoolimata töötas Tartu teadlaste grupp kloonimisega edasi. Uurisime Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakmalt, mis Eesti kloonimisprojektidest saanud.

Eesti esimene ja tuntuim kloonimisekatse on vasikas Juuni, kes suri üsna noorelt. Mis on Eesti kloonimise edasised arengud?

Pärast Juunit sündis Augustiina, kes on pärit Juuniga samast rakuliinist. Augustiina saab augustis kaheaastaseks, seega on ta juba täiskasvanud. Hetkel ootab ta oma esimest vasikat ja me hoiame pöialt, et kõik hästi kulgeks. Augustiina on kloonloom, aga mitte transgeenne, nii nagu oli Juuni.

Kas ka praegu on teil käimas transgeensete kloonidega seotud projekte?

Jah, me arendame transgeenset kloonimistehnoloogiat koostöös Tervise TAKiga. Hetkel tegeleme oma tehnoloogiasse teatud uuenduste sisseviimisega, mis peaksid aitama tõsta embrüote eluvõimet ja vähendama tiinuse katkemise riske. Praegusel perioodil oleme keskendunud laborikatsetele, kuid laboritöö tulemustele saab kõige objektiivsema hinnangu anda ikka embrüote siirdamise tulemuste põhjal. Seepärast kavandame sügiseks ka uusi transgeensete embrüote siirdamisi.

Mis veel peale transgeensete loomade võiks olla Eestis kloonimise jaoks olulisemad rakendused?

Hiirtest suuremate loomade puhul jäävad ka praegu maailmas kõige aktuaalsemateks rakendusteks biomeditsiinile ja ravimitööstusele huvipakkuvad teemad, eeskätt erinevate keeruliste biomolekulide tootmine looma piimas, aga ka näiteks inimestele siirdamiseks sobivate kudede tootmine. Euroopa Liidus ei ole lubatud põllumajandusloomi kloonida lihtsalt paljundamise eesmärgil, sest kloonjärglaste terviseprobleemid on jätkuvalt teemaks, mis vajab lahendamist.

Samas on Põhja-Hiinas valmimas terve kloonimistehas, millele on aastaks 2020 seatud ambitsioonikad eesmärgid: paljundada parimat karja ja selleks kloonida 1 miljon lehma aastas. Firma kavatseb tegelda ka ohustatud liikide isendite paljundamisega ja isegi väljasurnud liikide taastamisega.

Transgeense kloonimise abil on õnnestunud Hiinas, Koreas,  Uus-Meremaal ja USA-s luua haigusresistentsemaid ja teatud soovitud toodanguomadustega loomi. Uued tehnoloogiad, nagu CRISPR/Cas tehnoloogia, võimaldavad tulevikus genoomimuudatusi teha ka ilma kloonimist kasutamata, viljastatud munarakus. 

Seega võimalusi on palju, aga Eestis peame edasi liikuma nende lahendustega, millele on reaalne rakendus. Praegu on kindlaimaks suunaks bioravimite tootmine.

Kes veel peale teie instituudi Eestis kloonimisega tegeleb? Mis on märkimisväärsemad arengusuunad?

Hiiremudelitega tegeldakse Tartu Ülikooli Bio- ja siirdemeditsiini instituudis. Katseloomakeskus arendab välja kompleksseid haigusmudeleid psühhiaatriliste, neurodegeneratiivsete ja immuunpõletikuliste haiguste ning kasvajate uurimiseks, mis on äärmiselt olulised nende haiguste ravivõimaluste uurimiseks ja parandamiseks.

Mida peale Juuni peate Eesti olulisemateks edusammudeks antud valdkonnas?

Suurte loomade kloonimise oluliseks edusammuks peame tugeva ja kompetentse uurimisrühma loomist, märkimisväärset rahvusvahelist võrgustikku ning kasvavat huvi ravimitööstuste poolelt. Uue suuna ülesehitamine on pikk teekond ja nähes alati rõõmsameelset Augustiinat, teame, et oleme praeguseks midagi väärtuslikku saavutanud. Aga pikk tee on veel ees.