/nginx/o/2016/05/06/5345157t1h402f.png)
Sõnalõpud võivad vahel pärineda hoopiski mõnest eraldiseisvast sõnast.
Kuidas sai 'rahvast' kaasaütlev kääne?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu Tartu Ülikoolis grammatikasõnade tekkimisest doktoritöö kaitsnud Anni Jürine kirjutab ERRi teadusportaalis Novaator sellest, kuidas on eesti keelde tekkinud sõnalõpud. Näiteks kaasaütlev kääne kujunes välja sõnast kansak, mis tähendas rahvast ning hakkas tasapisi lühenema: -kansak-kasak-kasa-kaas-ka-ga. Teisalt on hoopis uue tähenduse omandanud kehaga seotud sõnad nagu peal, käel ja kõrval.
Loe põhjalikku lugu sõnade tekkimisest ERRi teadusportaalist Novaator.