1800 vabatahtlikku aitas satelliitfotode kaudu tuvastada maavärinast enim kahjustada saanud alasid.
Tuhanded vabatahtlikud otsisid koduarvutist Ecuadori maavärina ohvreid
25.aprillil ilmus avas kodanikualgatus Zooniverse veebilehe, kus nad kutsusid tuhandeid inimesi satelliitfotosid vaatama. See juhtus üheksa päeva pärast seda, kui Ecuadori raputas ülivõimas maavärin. Asja eesmärk oli nii üles leida maavärinast kõige rohkem kahjustada saanud piirkonnad ning kaardistada läbitavad teed, kirjutas ajakiri Nature.
Inimene näeb fotot ning saab seal hiirega märkida pilvi, purustusi või siis märkida, et pilt on üldsegi loetamatu. Hiljem kontrollivad aga Oxfordi ülikooli teadlaste aretatud algoritmid, kuivõrd usaldusväärne erinevate kasutajate analüüs oli. Lõpuks saab andmete pealt koostada kaarte, mis ei näita küll purustusi majatäpsusega, ent siiski annavad info, kust läbi sõita ja kust purustusi otsida.
Sealjuures oli inimeste huvi aidata tohutu. Juba esimese kahe tunni jooksul kontrolliti iga esimese 1300 foto hulka kuulunud pilti vähemalt 20 korda ning järgmise kahe tunni jooksul suutsid teadlased koostada juba esimesed kahjustuste kaardid. «See on üks kiiremaid reaktsioone, mida me oleme näinud,» ütles ajakirjale Nature California ülikooli astronoom Brooke Simmons. Simmons juhib suuremat projekti Planetary Response Network (PRN), mille eesmärk ongi välja arendada võimalikult hea, vabatahtlike kasutav kriisidele reageerimise süsteem. Ecuadori maavärina kaartide koostamine oli selle esimene avalik katse.
Kokku panustas Ecuadori piltide analüüsimisse üle 2800 inimest, suutes nii läbi vaadata ligi 25 000 ruutkilomeetrit Ecuadori rannikualasid. Praegu tegutsevad samades paikades päästemeeskonnad.