Peipsist sai arheoloogide kullaauk

Kaks ripatsit, millest väiksem on valmistatud koera hambast. Foto: Liis Treimann

«Terve Peipsi äär on neid täis!» hüüatab Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska. Ta on põnevil, sest alates 2012. aastast on arheoloogid Maili Roio ja Andri Baburin arheoloogilise seire käigus leidnud Peipsi äärest mitme tuhande aasta vanuseid esemeid. Kokku kaardistas Roio kümme asustuspaika.

Ehkki just järveäärses niiskes maapinnas säilivad muistsed esemed erakordselt hästi, püsis Peipsi kallas seni pigem Eesti arheoloogia vaeslapse seisuses. Nüüd avastas aga Peipsi ääres üles kasvanud arheoloog Maili Roio, et tema enda kodukant on olnud asustatud juba tuhandeid aastaid ning sellest on maha jäänud märkimisväärsed jäljed – kiviesemetelt näeb lausa, kuidas kiviaegsed inimesed toitu valmistasid.