Missugust und näevad sisalikud?

Habeagaamide ehk pogonade uurimine näitas, et sisalikud magavad samamoodi nagu inimesed. Foto: ANGELIKA WARMUTH/AFP

Teadlaste avastus lükkab ümber aastaid kestnud arvamuse, nagu magaks inimestega sarnaselt vaid linnud ja teised imetajad. 

Inimeste unele iseloomulikke omadusi nagu näiteks silmade kiire liikumine seostati seni vaid imetajate ja lindudega. Nüüd näitas aga habeagaamide ehk pogonade (üks sisalike liike) uurimine, et meile nii tuttavad unemustrid olid tegelikult olemas juba miljoneid aastaid tagasi elanud olendite hulgas. Max-Plancki instituudi teadlaste uuring ilmus eelmisel nädalal ajakirjas Science.

Ehkki magamist harrastavad pea kõik liigid, on erinevad unetsüklid ja kiirete silma liigutustega REM-uni omased vaid inimestele ja lindudele. Nüüd mõõtsid aga Saksa teadlased magavate habeagaamide ajutegevust ning tulemused näitasid, et ka nende une sügavus vaheldus ja samuti nägid nad REM-und. Vahe inimestega peitub aga unetsüklite pikkuses. Kui inimeste unetsükkel kestab enamasti 90 minutit, siis sisalike unetsüklid vahelduvad kiiremini. Samuti aktiviseerub neil une ajal teistsugune aju osa kui imetajatel.

Ja mis siis? Leiul on siiski oluline tähendus. Tõsiasi, et linnud, imetajad ja sisaliikud magavad ühtemoodi, võib vihjata ühistele esivanematele. Täpsemalt usub uuringu autor doktor Gilles Laurent et kõik kolm loomagruppi võisid areneda ühest ja samast olendist ligi 300 kuni 320 miljonit aastat tagasi, mil maad valitsesid sisalikulaadsed olendid. Ka usub Laurent, et sisalikud võivad näha väga lihtsal tasemel unenägusid. 

Parandus: Algses loo versioonis oli sisaliku liigi nimi esitatud kui habemega draakon. Tegelikult on eesti keeles õige öelda habeagaam.