/nginx/o/2015/02/04/3734213t1hfe01.jpg)
Teadlased avastasid lõpuks geenid, mis sünnitavad just kahemunakaksikuid.
Kahemunakaksikute saamisel mängivad rolli ka hormoonid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et suurema tõenäosusega sünnitavad kaksikuid need naised, kelle perekonnas leidub kahemunakaksikuid (mitte ühtmoodi välja nägevad kaksikud) juba varemgi, teadsid teadlased juba ammu. Nüüd on nad aga lõpuks aru saamas miks see nii on, kirjutas ajakiri Science täna The American Journal of Human Genetics-is täna avaldatud teadusartikli põhjal.
Amsterdami Vaba Ülikooli teadlased, eesotsas molekulaargeneetiku Hamdi Mbarekuga analüüsisid kokku pea 2000 Hollandi, Austraalia ja Minnesota kahemunakaksikuid sünnitanud naisi ning leidsid kaks «kaksikute geeni». Üks neist mõjutab keha hormoonitaset teine aga munasarjade reaktsiooni hormoonidele. Teine geen võib seletada, miks osa naiste puhul kehaväline viljastamine kergemini läheb.
Erinevalt ühemunakaksikutest, kelle DNA kattub, on kahemuna kaksikud DNA mõttes nagu tavalised õed-vennad. Siiski võrdlevad teadlased ühe-ja kahemunakaksikuid omavahel sageli, mõistmaks igivana debatti geenide ja keskkonna vahel. Seetõttu eksisteerivad juba aegade algusest väga mahukad kaksikute andmebaasid. Näiteks Hollandis asub ligi 75 000 kaksikute, kolmikute ja nelikute andmebaas.
Uurimise käigus võrdles Mbareku uurimisrühm kahemunakaksikuid sünnitanud naiste andmeid ühemunakaksikute ja kaksikuid mitte sünnitanud naiste andmetega. Nad leidsidki, et teatud geenivariatsioonide olemasolu suurendas ühemunakaksikute saamise tõenäosust ligi 29%.