/nginx/o/2014/12/04/3577943t1h1a67.jpg)
Teadlased lõid DNAst tehtud termomeetri, et seda saaks kasutada rakkude uurimisel.
Maailma pisim termomeeter on juuksekarvast 20 000 korda väiksem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanada Montreali ülikooli keemikud otsustasid DNA omadustele praktilise otstarbe leida ja lõid maailma kõige väiksema termomeetri. DNA on hea termomeetri materjal, sest DNA ülesehitus on lihtne ning seda on küllaltki hõlbus programmeerida.
Termomeetri tegemise tagamaid ja loogikat kirjeldasid nad sellel nädalal ajakirjas Nano Letters avaldatud artiklis. Autorid loodavad, et termomeeter aitab tulevikus paremini mõista nanotehnoloogiad.
Kuidas ikkagi DNAst termomeetrit luua? DNA koosneb nelja tüüpi nukleotiididest. Neist kaks püsivad tihedalt koos, ülejäänud kaks aga küllaltki lõdvalt. Kui aga DNAd «ümber programmeerida» nii, et tekiks teatud järjekorras nukleotiidipaarid, hakkavad need konkreetsetel temperatuuridel kas kokku või lahku liikuma.
Termomeetri loomist inspireeris tegelikult loodus ise, sest elusorganismides käituvad RNA molekulid nanotermomeetritena, mis täpselt samal viisil temperatuurimuutustest märku annavad. Teadlased loodavad, et uus imepisikene termomeeter aitab suurema täpsusega teada saada, mis inimkehas rakkude tasandil toimub.
«Bioloogias on küsimusi, millele me ikka veel vastata ei oska,» ütles uuringu vanemautor Alexis Vallée-Bélisle. «Näiteks teame küll, et inimkeha sisemine temperatuur on 37 °C, aga meil pole õrna aimugi, miks rakukaupa temperatuurid suuresti erinevad,» rääkis ta.
Nii loodabki Vallée-Bélisle, et lähitulevikus võiks DNA termomeetrit kasutada elektroonilistes aparaatides, mis laseks juba raku tasandil temperatuure mõõta.