/nginx/o/2016/04/28/5314495t1h4aa5.jpg)
Uuringust selgus, et suurema tutvusringkonnaga inimestel on kõrgem valulävi. Oluliselt mõjus just sõprade arv, kellega ollakse ühenduses korra kuus.
Sõbrad võtavad valu ära. Sõna otseses mõttes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida suurem on sinu sõprade ring, seda paremini sa valu talud. Nii selgus sel nädalal ajakirjas Scientific Report avaldatud artiklist. Oxfordi ülikooli doktorant Katerina Johnson uuris, miks on osal inimestel suuremad tutvusringkonnad ja kas põhjus võib peituda neuroloogilistes erinevustes.
«Eriti huvitas mind endorfiin – need on meie ajus asuvad looduslikud valuvaigistid, ent samal ajal ka heaolutunde tekitajad. Varasemad uuringud näitavad, et endorfiinid soodustavad sõprussuhete tekkimist ning sõpru nähes tekitavad need meie ajus heaolutunde. Kuna endorfiin vaigistab valu isegi paremini kui morfiin, saime seda testida,» rääkis Johnson.
Nii saigi uurimisrühm valuläve kaudu endorfiini mõju katsetada, sest lihtsustatult öeldes oleks loogika järgmine: mida rohkem sõpru, seda rohkem endorfiini ja seda suurem võime valu tappa.
Teooria kontrollimiseks lasti 101 kuni 18-35-aastaselt täiskasvanul täita küsimustik kahte tüüpi tuttavate kohta: kellega nad on ühenduses vähemalt korra nädala jooksul ja kellega nad on ühenduses vähemalt korra kuus. Lisaks sellele küsiti osalejatelt ka üldisi küsimusi nende elustiili ja iseloomu kohta. Seejärel pidid vastanud seisma kükkis, 90-kraadise nurga all nii, et selg oli asetatud vastu seina, ning neil tuli hoida poosi nii kaua kui võimalik. Proovige järele, see pole lihtne! Isegi kui arvestati erinevusi inimeste kehalistes võimetes, selgus uuringust, et kõige kauem suutsid poosi hoida just need osalejad, kel oli suurem tutvusringkond. Sõbrad võtavad tõepoolest valu ära!
Sealjuures mõjutas kõige rohkem see, kui palju oli neid tuttavaid, kellega korra kuus suheldi. Nädalas ühendust võtmine mängis vähem rolli.
Osa inimesi võib sõbrad asendada trenniga
«Uuringu tulemused on seda huvitavamad, et varasem materjal näitab, et endorfiinide töötamist võivad erinevad psühholoogilised häired nagu näiteks depressioon segada. See selgitab ka, miks depressioonis inimesed kaotavad õnnetunde ja muutuvad eemaletõmbunuks,» ütles Johnson.
Teisalt ilmnes uuringust teisigi seaduspärasid: väiksemad tutvusringkonnad olid nii parimas füüsilises vormis kui ka kõrgeima stressitasemega osalejatel. Põhjus näib muidugi sulaselge: mida rohkem aega trennile kulutada, seda vähem jaksu jääb sõpradega suhtlemiseks. Siiski võib Johnsoni sõnul rolli mängida ka tõsiasi, et sarnaselt suhtlusega annavad endorfiinilaksu ka erinevad treeningud. Nii võib osa inimesi oma vajalikud endorfiinid saada ka trennist ja ei tunne sõbrustamiseks enam vajadust.
Mis puudutab aga stressi, siis võib suurem tutvusringkond aidata stressiga paremini toime tulla, või vastupidi, stress või selle põhjused takistavad tuttavatega lävimist.
«Kõikvõimalikud uuringud näitavad, kuidas sotsiaalsed suhted meie füüsilist ja vaimset tervist mõjutavad. Veel enam, sellest võib oleneda ka meie eluiga. Nii on oluline uurida, miks osal inimestel on suuremad tutvusringkonnad kui teistel ja kuidas võib see oleneda neuroloogilistest eripäradest. Liigina arenesime me välja sotsiaalses mõttes rikkalikus keskkonnas, ent digitaalajastus võib üha vähenev reaalne suhtlus muutuda üheks tähelepanuta jäänud terviseriskiks,» möönis Johnson.