HIVi vastu võivad kaitsta teatud tüüpi antikehad

HIV-i vaktsiini pole veel leiutatud, ent ekspertide sõnul on antikehad üks võimalustest. Foto: SCANPIX

Antikehi saanud ahvid püsisid viirusele immuunsena koguni kuid. Teadlaste sõnul on see  HIVi-vaktsiini uuringutes oluline samm edasi.

Põhjus peitub selles, et kunagi võiks neid samu antikehi kasutada HIVi-vaktsiiniks. Nii näitas sel nädalal ajakirjas Nature avaldatud uuring.  

«Muidugi võiks kohe vastu vaielda, et ahv pole ju inimene! Aga see on praegu meie parim testimismeetod ning mis puudutab HIVi-vaktsiini uurimist ja antikehade kasutamist, on see suur samm edasi,» kommenteeris Nature uudisartiklis kõrvaltvaatajana tulemusi immunoloog Dennis Burton.

HIVi-vastast vaktsiini otsivad teadlased juba ammu, ent seni pole see õnnestunud. Uuringu juhtivautori, USA Allergia ja Nakkushaiguste Instituudi teaduri Malcolm Martini sõnul võiks aga nende avastatud meetod töötada hooajalise vaktsiinina, senikaua, kuni täielik vaktsiin välja nuputatakse.

Eelnevad uuringud on juba näidanud, et HIVi-viirust kandvatelt inimestelt võetud antikehad võivad HIViga nakatunud inimese veres lühiajaliselt viirust märkimisväärselt vähendada. Ka on testid näidanud, et kui ahvidele kaks päeva enne HIVi-laadse viirusega kokkuviimist antikehi anda, püsivad nad haiguse vastu immuunsena.

Martin ja tema kolleegide küsimus oli aga, kas sama põhimõte võiks töötada ka pikaajaliselt. Uurimisrühm viis täiesti kaitsmata ahvid kokku viirusega, mis sisaldas nii HIV-i kui ka nii-öelda ahvide HIVi SIVi. Ahvid nakatusid 2. – 6. korra jooksul, kui nad viirusega kokku viidi. Seejärel jagasid teadlased aga järgmised ahvid neljaks grupiks, andsid igale grupile erinevat antikeha ning viisid ahve viirusega kord nädalas kokku, kuni nad lõpuks nakatusid. Kõik ahvid nakatusid 12 kuni 23 nädala jooksul, olenevalt sellest, missugust antikeha neile doseeriti. Mida vähemaks looma veres antikeha alles jäi, seda suurema tõenäosusega ta nakatus.

Ehkki see leid on oluline lootuskiir HIVi-vastase vaktsiini leiutamisel, muretsevad eksperdid praktilise külje üle, sest antikehade kasutamine on väga kallis. Ka pole praegu veel selge, kui sageli neid kasutama peaks. Samas on aga Martin optimistlik, sest tema hinnangul peaksid antikehad inimkehades püsima kauemgi kui ahvide puhul.