Sõnade kaardistamine ajus võib viia mõtete lugemiseni

Teadlased avastasid mõlema ajupoolkera peale üle 100 sõnapiirkonna. Foto: SCANPIX

Näiteks reageerib riietusega seotud sõnadele konkreetne ajuosa ja numbritele teine. Tulevikus võib nii mõista kõnevõime kaotanud patsiente.

Nii selgus sel nädalal ajakirjas Nature avaldatud California Berkeley ülikooli teadlaste uuringust, mis näitas ära kaardid, mille kaudu  meie ajud sõnu organiseerivad. Näiteks tuvastasid nad ühe aju piirkonna, mis muutub aktiivseks siis, kui jutt käib riietusest ja välimusest.  

Uurimise käigus pandi seitse vabatahtlikku kuulama kaht tundi raadiolugusid ning samal ajal jälgisid teadlased MRT-skannerite kaudu, kuidas juttude kulgedes ajukoore erinevad alad kordamööda aktiivseks muutusid. Ajukoor mängib aju töös väga olulist rolli, sest just seal toimuvad näiteks keele ja teadvusega seotud protsessid.

Seejärel kõrvutasid teadlased skannerist saadud andmeid raadiolugude üleskirjutustega ning rühmitasid sarnasema tähendusega sõnu. Tulemuseks oli tesauruselaadne kaart, kus sõnad kuulusid kas vasakusse või paremasse ajupoolkerra. Kokku oli seal üle 100 sõnapiirkonna. Sealjuures olid alad eri inimeste puhul sarnased.

Suure potentsiaaliga ajukaardid

Märkimisväärne on seegi, et palju sõnagruppe moodustub pigem inimesi ja sotsiaalseid suhteid kirjeldades ning vähem leidus abstraktsete mõistetega seotud alasid. Samal ajal võib aga üks sõna esineda ka mitmes piirkonnas, seda eriti siis, kui tegu on sünonüümiga. Nii esines ingliskeelne sõna top (võib tähendada nii riietuseset, ülaosa kui ka paremikku – toim) riietusesemete ja välimusega seotud alal, aga ka numbreid ja mõõte käsitlevas ajuosas.

«Meie mudelid suudavad hästi ennustada, kuidas aju osad keelele reageerivad. Teisalt saame täpset informatsiooni selle kohta, mis laadi info erinevates ajuosades asub. Seetõttu ongi need ajukaardid nii põnevad ja väga suure potentsiaaliga,» ütles uuringu juhtiv autor Alex Huth.

Seda, et aju sõnu piirkonniti süstematiseerib, eeldasid ajuteadlased juba varemgi. California ülikooli uurimisrühm näitas aga, kuivõrd detailselt ja täpselt see toimub.

Tulevikus võiks neist teadmistest abi olla infarkti või ajukahjustuse järel rääkimisvõime kaotanud  inimeste puhul. Ehkki nende juttu kuulda ei saa, saaksid teadlased aju jälgides aru, millisel teemal patsiendid rääkida üritavad.

«Siiski on veel palju tööd ees, sest ehkki suures osas kaardid kordusid, leidsime inimeste ajusid võrreldes ka palju erinevusi. Edasi peame uuringusse kaasama rohkem osalejaid, et erinevusi paremini kaardistada,» tõdes lõpetuseks uuringu teine autor Jack Gallant.