/nginx/o/2016/04/27/5310687t1hc1f7.jpg)
Plaan on luua elektrit tootvad rööpad, kauakestvamad pidurid ja kergemad vagunid.
Euroopa raudteed hakkavad kulutamise asemel energiat tootma (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia idufirma plaanib rongirööbastes rohelist revolutsiooni. Greenraili nimeline firma töötas välja rohelised liiprid, mis on nelinurksed alustalad rööbaste toetamiseks. Ehkki enamasti valmistatakse liipreid betoonist, hakkab Greenrail liipreid tootma taaskasutatud materjalist ning varustab need väikeste päikesepaneelidega. Sellega saab integreerida ka kineetilise energia süsteemi, mis toodab mööduvatest rongidest tuleva pinge arvel energiat. Kui iga tunni jooksul möödub üle 20 rongi, tekiks kilomeetri kohta vähemalt 70 kWh.
Plaani tõeline võlu ilmneb aga siis, kui mõelda, et ühele kilomeetrile mahub umbes 1600 liiprit ning enamikus Euroopa riikides on kokku tuhandeid kilomeetreid raudteed. Võtame kasvõi Saksamaa, kus on kokku üle 41 328 kilomeetri raudteid.
«See on maailma ainus liiper, mida tehakse taaskasutatavast plastist ja endistest rehvidest,» ütles Greenraili teadus-ja arendusosakonna liige Emanuele Occhipinti. Iga kilomeetri kohta töödeldakse liiprite jaoks ümber ligi 30 tonni materjale ning ühe liipri eluiga on umbes 50 aastat, misjärel saab selle taas ümber töödelda. Occhipinti lubab ka, et kilomeetri kohta on nende liiprid praegustest ka 15–20 protsenti odavamad. Juba praegu on paar Euroopa raudteefirmat Greenraili liiprite katsetamiseks nõusoleku andnud. Esimesed liiprid paigaldatakse Itaaliasse.
Uued pidurid ja kergemad vagunid
Rongide keskkonnasõbralikuks muutmine on aga ELi suur soov, sest juba praegu moodustab rongiliiklus kõigist kaubavedudest 12 protsenti ja lähiaastatel usutakse, et see osakaal tõuseb veelgi. Euroopa Liidu raudtee tehnoloogiate arendamisega tegeleva projekti ROLL2RAIL koordinaatori dr Eulalia Perise sõnul kaaluvad nad näiteks rongide kergemaks muutmist. Võti peitub vaguni materjalides ning praegu uuritaksegi uute materjalide kasutuselevõttu. «Nii saame rongid teha kergemaks, mis tähendab omakorda, et rong neelab vähem energiat, rööpad saavad vähem survet ja rongid saavad kanda suuremaid koormaid, » selgitas dr Peris.
Veel uuritakse praegu, kuidas rongide eluiga pikendada. Ehkki osa rongi ehitusest püsib töökorras ligi 35 aastat, tuleb teisi osi pidevalt ümber vahetada. See tähendab aga aja-, raha-, energia ja materjalikulu. «Näiteks pidureid tuleb kogu aeg kontrollida, sest iga kord, kui rong pidurdab, väsitab see pidureid. Samuti kuluvad kiiresti ka rongirattad,» rääkis Peris. Üks võimalik lahendus oleks keerisvoolpidurid, mis pidurdaks rongi kasutades elektromagnetjõudu. Need pidurid ei nõuaks füüsilist kokkupuudet, tänu millele pikeneks ka pidurite eluiga.