/nginx/o/2016/03/21/5180011t1h0002.jpg)
Keskmiselt on õhutemperatuurid kümne aastaga tõusnud 0,2 – 0,3 kraadi.
Kuhu kaovad lumi ja jää? Eesti kliima tulevik (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii rääkisid Eesti kliimaeksperdid eile, kliimamuutustega kohanemise võimalusi tutvustades. Seni tehtud raportid näitavad, et kui veel 1910. aastal oli aasta keskmine õhutemperatuur veidi alla 5 kraadi, siis nüüdseks on see juba 5,8 lähedal. Loodusmõjude mõttes on selline kõikumine märkimisväärne.
/nginx/o/2016/04/26/5306461t1h19ad.png)
Lisaks temperatuuri muutustele on talvetuuled muutnud kiiremaks ning rohkem on edela-ja läänesuunalisi tuule. Kuigi just tormidest räägitakse kliimamuutumise puhul vast kõige sagedamini, ei ole nende arv veel suurenenud. Siiski sajab praegu rohkem vihma kui varem ning seda peamiselt just talvel ja sügise lõpus.
Pole imestada, sest samal ajal on ka lund vähemaks jäänud – lumi lihtsalt sulab varem. Kui vaadata aastaid 1961 – 2002, siis selgub, et lumekattega päevi on vähemaks jäänud peaaegu kuu võrra ehk 25,9 päeva. «Mõnikord tuleb lumi küll varem maha, ent fakt on see, et lumi ei püsi maas enam nii kaua nagu 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel, kui vahel nägi lund lausa 9. maini. Tulevikus reeglina aprillis enam lund ei ole, » selgitas eile geograaf Antti Roose.
Koos lumega on vähenenud ka Läänemere jäätumine. Teadlaste prognoosid näitavad, et 2080. aastal lainetab Läänemeri kogu talve jooksul, jääd võib näha vaid Botnia lahe ja Soome lahe kirdeosa aladel.