:format(webp)/nginx/o/2015/01/28/3714323t1he053.jpg)
Teaduste Akadeemia presidendi sõnul ei mõista tavainimesed ega teadlasedki veel täielikult seda, kuidas inimesed maailmamerd mõjutavad.
Soomere: kasutame ookeani ressursse nagu saiast rosinaid sonkivad lapsed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel Sirbile antud intervjuus võttis Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere kokku tänavu esitletud merede ja ookeanide jätkusuutlikkuse raporti.
Tema sõnul on ka teadlaste endi arusaamad maailmamerest ja eriti selle elustiku toimimisest veel küllaltki lünklikud ning pahatihti ei kasutata merd puudutavates otsustes isegi olemasolevaid andmeid. «Kuigi oleme võimelised oluliselt kahjustama ookeanide tervist, on meil üsna ähmane aimus, kui tugevat survet meri suudab kannatada või kui efektiivselt suudavad ookeanid jätkata oma rolli puhvrina kliima võimaliku soojenemise leevendajana. Veesügavuste elustikust teame häbematult vähe, nii et selle kahju määratlemisest, mida võivad teha näiteks merepõhjast kaevandamine või uued taastuvenergia tehnoloogiad, ei julgeks üldse juttu teha,» ütles ta.
Soomere tõi välja, et ehkki inimkonna toiduvajaduse juures nähakse lahendusena ookeani, kasutatakse seda ressurssi kui lapsed, kes songivad saia seest rosinaid, eelistades maitsvaid asju nagu toiduahela tipus olevad röövkalad. «Teame juba üsna palju meres toimuvatest füüsikalisest ja keemilistest protsessidest, aga ei oska peaaegu üldse mõõta sealset elurikkust või mõista, kuidas meie tegevus seda toetab või kahjustab. Kasvuruumi on siin tohutult ning Euroopa Merekomitee paneb just kokku töörühma helgetest peadest, kes skitseeriksid uusi lahendusi,» põhjendas Soomere.
Täismahus intervjuud loe SIIT.