Seismoloog: maavärina järeltõuge võib tekitada rohkemgi kahjustusi (2)

Riin Aljas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ecuadori maavärin tekitas tohutuid purustusi.
Ecuadori maavärin tekitas tohutuid purustusi. Foto: Rodrigo Abd/AP

Ecuadori maavärina järeltõukeid on küll palju, aga enamasti kestavadki need ligi kuu.

Eelmisel nädalal raputas Ecuadori ülivõimas 7.8 magnituudiga maavärin, mis tappis üle 600 inimese. Viimase nädala jooksul on aga Ecuadoris maa pidevalt edasi värisenud, tegu on järeltõugetega, mis kaasnevad alati pärast maavärinat. Neist võimsaim, suurusega 6 magnituudi, raputas riiki neljapäeva õhtul. Kokku mõõtis kohalik geoloogia instituut neljapäeval ja reedel ligi 70 järeltõuget, mis jäid vahemikku 3.5-5 magnituudi. Terve nädala jooksul on aga tuvastatud üle 700 järeltõuke.

Ehkki see number võib tunduda suurena, on rohke järeltõugete arv Eesti Geoloogiakeskuse seismoloog Heidi Soosalu sõnul pigem rusikareegel. «On normaalne, et pärast suuremat maavärinat järgnevad algul tihedamad ja suuremad järeltõuked, seejärel väiksemad ja harvemad. Kokku võivad need kesta ligi kuu,» selgitas Soosalu. Kuigi magnituudiga 3 maavärinad võivad mõjuda küll ebameeldivalt, on need suurust ja energiahulka arvestades peamise tõukega võrreldes tegelikult tühised (Richteri skaala tähendab seda, et iga järgmise magnituudiga maavärin on eelmisest kümme korda tugevam ning vabastab 32 korda rohkem energiat). 

Soosalu sõnul kaasnevad maavärinatele ka eeltõuked. «Selles suhtes on eelmisel nädalal toimunud Jaapani maavärin väga huvitav näide. Nädalavahetusel oli seal maavärin magnituudiga seitse, aga enne seda toimus veel kaks maavärinat magnituutidega 6 ja 6.2. Mõtlesin siis just, et veider, sest tavaliselt on üks peamine värin, aga siin juhtus kaks ühesugust. Hiljem, kui tuli aga suur 7-magnituudine maavärin, saadi aru, et need olid tegelikult eeltõuked. Oleks keegi seda teadnud, oleks neid saanud võtta hoiatusena,» rääkis ta.

Põhjus, miks maavärinatega kaasnevad nii tohutud purustused ja kahjud, peitub osaliselt ka järeltõugetes. Majad saavad suures värinas palju kannatada ning järeltõuke ajaks on nad juba niivõrd nõrgaks jäänud, et kukuvad kokku. Nii on Soosalu sõnul pärast värinat paar nädalat telgis magada täiesti mõistlik tegevus. «Pooleldi purunenud majja jääda on väga ohtlik,» ütles Soosalu. 

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles