Vaja midagi meelde jätta? Joonista see üles

Joonistamine. Illustreeriv foto. Foto: Margus Ansu

Uuringus osalejad mäletasid ülesjoonistatud asju kaks korda paremini kui kirjutatud sõnu.

Nii selgus värskest Waterloo ülikooli teadlaste uuringust, mis ilmus ajakirjas Journal of Experimental Psychology.

«Võrdlesime joonistamist teiste strateegiatega, ent joonistamine oli alati kõige tipus. » ütles uuringu juhtivautor Waterloo ülikooli doktorant Jeffrey Wammes.  «Usume, et joonistamise edu peitub selles, et joonistamine aitab luua sidusama mälujada, mis kaasab rohkem visuaalset ja tähenduslikku informatsiooni, » selgitas ta.  

Wammesi ja tema kolleegide uuring esitas 30 uuringus osalejale nimekirja lihtsalt joonistatavaid sõnu nagu näiteks "õun" või "jänes" ning seejärel anti neile 40 sekundit, et sõna kas välja joonistada või siis see korduvalt välja kirjutada. Siis lasti neil «vaheülesandena» tuvastada klassikalisi muusikapalasid. Lõpuks paluti osalistel ühe minuti jooksul meenutada nii palju sõnu kui võimalik.

«Joonistatud sõnu mäletati palju paremini, sageli kaks korda rohkem kui kirjutatud sõnu. Nimetame seda joonistusefektiks,» ütles Wammes. Joonistamist katsetati erinevatel viisidel. Näiteks joonistati sõnu korduvalt, või siis lisati kirjutatud sõnadele lihtsalt joonistatud detaile ‒ tulemused jäid samaks, igal juhul näitas parimat efekti sõnade välja joonistamine. Joonistamine edestas sõnade kohta tehtud nimekirju, kujutluspiltide loomist või siis sõnade kohta käinud piltide vaatamist.

«Oluline on seegi, et joonistuste kvaliteet rolli ei mänginud, mistõttu võivad joonistamist mälustrateegiana kasutada kõik, olenemata andest. Seda enam, et eelis tekkis isegi siis, kui joonistamiseks oli aega vaid neli sekundit," märkis teadlane.

Uuringu piiranguna tõi ta aga välja tõsiasja, et joonistamise edukust katsetati vaid üksikute sõnade puhul. Nii tasuks edaspidi analüüsida, kuivõrd kehtib see näiteks lausete või teist tüüpi info puhul.