Salvador Dali aitas teadlastel aju lahti murda

Salvador Dali Foto: Kary Lasch/LASCH KARY

Glasgow ülikooli teadlased murdsid lahti koodi silmade ja aju vahel.

Kunstnik Salvador Dali mõttemaailm on müsteerium vast kõigile tema sürrealistlikke töid näinud inimestele. Nüüd on aga üks tema töödest aidanud mõista, kuidas meie meel töötab. Või õigemini, kuidas meie ajud nägemist kasutavad.

«Tahtsime uurida, kuidas meie aju infot töötleb. Enamasti tuvastame küll ajusignaale, ent on keeurline aru saada, mida need täpselt teevad: kas need töötlevad visuaalset infot ja kui, siis kuidas? Kas nad saadavad ühest aju osast infot teise? Kuidas? » rääkis Glasgow ülikooli psühholoogia professor Philippe Schyncs BBC-le.  

Siin tulidki mängu Dali ja Voltaire.  1940.aastal lõpetas Dali oma maali «Orjaturg kaduva Voltaire'i büstiga». Maali keskel on Voltaire'i nägu. Või kas ikka on?

Foto: Artchive.com

Schyncs näitas maali uuringus osalejatele. Osa inimesi nägi küll Voltaire'i büsti, ent teiste jaoks seisid kuulsa mõtleja silmade asemel hoopiski kaks nunna.  Maali ebaselgus oli muidugi Dali teadlik lüke, ent teadlaste jaoks andis see head uurimismaterjali, sest maali vaatamise ajal mõõdeti osalejate ajutegevust.  Nagu arvata võis, tegeles parem aju pool pildi vasaku poolega ja vastupidi.

Professor Schyncs tõdes aga, et uuring paljastas palju rohkem. «Avastasime, et juba pärast sadat millisekundit tuvastab aju väga täpseid kujundeid: ta saab aru, kus on vasak ja parem silm, nina ja suu nurgad. Aga juba järgmise 200 millisekundi jooksul saadab aju info kahe poolkera vahel laiali ning moodustub terve pilt,» kirjeldas ta.

Ehkki see kõlab loogiliselt, on silmade ja aju vahelise koostööst aru saamine töö, millega professor Schyncs on juba 15 aastat tegelenud. Viimane avastus on oluline, sest enne seda uuringut teadsid inimesed, et kaks ajupoolkera küll suhtlevad, ent kuidas info edastamine toimub, polnud veel teada. Nüüd suutis Schyncsi meeskond aga selle koodi lahti murda. Professori sõnul on info edastamise tundma õppimine aluseks näiteks paremale infarktijärgsele ravile.  Ka võib see aidata ehitada roboteid, kes suudaks maailma näha samamoodi nagu inimesed.

«Aga muidugi on meil veel pikk tee minna. Me saime aru, millist ala aju kasutas ja kuhu ta info liigutas, aga järgmine küsimus on see, missugusel hetkel ja kuidas aju otsustab, kas tegu on nüüd Voltaire või nunnadega?» ütles Schyncs.

Kumbki pole õige või vale vastus, küll aga on teadus lähemal arusaamale, kuidas see vastus sünnib.