Universaalne allergiaravim on võimalik. Lahendus on Trooja hobune

Allergiast tekkinud nohude ja põletike käes kannatavad miljardid inimesed. Seni pole aga universaalset ravimit suudetud leida. Foto: Panther Media / Scanpix

Allergiaga võitlemise asemel smugeldatakse allergiatekitajad «sõbralike rakkude» tähe all sisse.

Heinapalavik, toiduallergiad või astma -  igal juhul on allergiad väga tüütud, millele on ravi otsitud juba aastakümneid, ent seni pole see õnnestunud. Sel nädalal avaldasid aga Northwesterni ülikooli teadlased tulemused, mis annavad lootust, et universaalsele allergiaravimile ollakse sammukese lähemal. Lahendus on lihtne, ravim ütleb meie kehale lihtsalt: «Rahu, pähklid ja õietolm on sõbrad, pole vaja draamat teha.»

Jutt universaalsest allergiaravimist võib tunduda liigagi ilus, sest ehkki teaduse arengu tõttu suudame ravida rohkem tõbesid kui kunagi varem, ei suuda meie organism siiani aru saada, et kassikarva peale ei ole mõtet nn pöördesse minna.

Lootust annab aga see, et Northwesterni ülikooli lähenemine on võrreldes varasemate allergiaravimitega süstemaatiliselt teistsugune. Selle asemel, et immuunsüsteemi maha rahustada, saadavad teadlased allergeenid immuunsüsteemi Trooja hobusena ja nii ei saa organism arugi, et tegu on võitlemist vajavate osakestega.

Seni on ravimit katsetatud vaid hiirte peal ning mõistagi läheb veel kaua, kuni ravim turule jõuda võiks. Teisalt katsetatakse sama meetodit autoimmuunsushaigustega inimeste peal ja seni on tulemused lootustandvad.

«See on universaalne ravi,» ütles uuringu juht Stephen Miller Nortswesterni ülikoolist veebilehele Sciencealert. «Olenevalt sellest, missugust allergiat vältida soovime, saame nanoosakese täita ambroosia õietolmu või pähklivalguga. Tulemused näitavad, et ravi on turvaline ja efektiivne ning nii võib kaduda vajadus eluaegsete tablettide järele,» selgitas ta.

Ühest korrast piisab 

Kuidas ravim töötab? Kuigi immuunsüsteemil on ülioluline bakterite ja viirustega võitlemisel, reageerib see vahel üle, pidades ohutuid asju nagu mune, kassikarva või õietolmu vaenlaseks. See paneb immuunsüsteemi nende osakestega võitlema, luues antikehasid, mis viivad põletike ja nohude tekkimiseni. Ehkki immuunsüsteemis on olemas «kaasasündinud immuunsuse piirkond», mis ütleb ülejäänud kehale, et «uus tulija» on tegelikult ohutu, ei jõua korra juba «ohtlikuks» tembeldatud osake sinna kunagi. Välja arvatud siis, kui osake varjatult sisse smugeldada ja  just seda uut ravimit katsetavad teadlased teevadki.

Northwesterni teadlased lõid lahustuvad nanoosakesed, täitsid need munavalguga ning süstisid seejärel munaallergiaga hiirtele. Tavaliselt tekiks hiirtel selle peale midagi astmalaadset, kuna aga munavalk peitus turvaliselt sõbraliku välimusega nanoosakestes, jäi hiirte keha rahulikuks ning astmat ei tekkinud.

Veel enam, organismis eesootavad õgirakud (makrofaagid) «koristasid» seejärel sissesmugeldatud nanoosakesed  ära. Et õgiosakesed elavad kaasasündinud immuunsuse piirkonnas, omandab organism nanoosakesed normaalsetena. «Õgirakud ütlevad allergeene või antigeene süües immuunsüsteemile, et ärge muretsege, nad kuuluvadki siia. Siis immuunsüsteem enam selle allergeeniga võitlema ei hakka,» selgitas Miller.

Märkimisväärne on aga see, et vaid ühest korrast piisas: pärast süsti saamist ja osakeste omandamist hiired enam munadele allergilised ei olnud ning nende immuunsüsteemid olid tugevamad. «See meetod lülitab ohtlikud, allergiat tekitavad Th2 rakud välja ja laiendab häid, rahustavaid T-rakke,» rääkisid teadlased.  

Edaspidi jätkabki uuringurühm hiirte peal katsetamist, et siis lõpuks inimesteni jõuda. Eesmärk on meetodit katsetada kõige peal, alustades toiduallergiatega ning lõpetades astma ja heinapalavikuga.