/nginx/o/2015/07/22/4305435t1h5b79.jpg)
Inimesed kipuvad positiivsemalt seostama sõnu, mis koosnevad paremal pool klaviatuuri asuvatest tähtedest.
QWERTY efekt: miks «kiil» on parem Youtube'i pealkiri kui «sead»?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klaviatuurid ei mõjuta enam mitte üksnes seda, kuidas ja mida me kirjutame, vaid ka seda mismoodi sõnu mõistame. Seda efekti tuntakse QWERTY efekti nime all ning uuringud näitavad, et inimesed kipuvad paremini suhtuma sõnadesse, mis koosnevad klaviatuuril paremal asuvatest tähtedest. QWERTY efekt selgitati välja nii, et uuringus osalenud inglise, hispaania ja hollandi keelt kõnelenud inimestele esitati tuhandeid sõnu ja paluti hinnata, kui hästi nad neisse suhtuvad. Osalejad eelistasid selgelt paremal pool asuvaid sõnu. Põhjendus on sealjuures lihtne: kui klaviatuur poolitada, jääb paremale poole vähem tähti ning käel on neid hõlpsam trükkida ja kui asi on lihtne, suhtuvad inimesed sellesse positiivsemalt. Ka on suur osa inimkonnast paremakäelised ja üldsegi kipuvad inimesed olenemata kultuurist seostama paremat heaga ja vasemat halvemaga. Lisaks sellele on avastatud veel, et inimesed kipuvad paremal pool asetsevaid vokaale «y», «u», «i» ja «o» seostama positiivsete emotsioonidega.
Kui QWERTY seaduspära avastasid Londoni ja New Yorgi teadlased juba 2012.aastal ning kaks aastat hiljem tuvastati lausa, et pärast QWERTY klaviatuuride ilmumist kasvas ka parempoolseid tähti sisaldavate lastenimede arv, on nüüdseks efekt veelgi laienenud.
Eelmisel nädalal esitlesid David Garcia Zürichi Tehnoloogia Instituudist ja Markus Strohmaier Leibnizi Sotsiaalteaduste Instituudist artiklit, mis uuris QWERTY efekti kogu veebis. Selleks uurisid nad 11 veebilehel ette tulnud raamatute, filmide ja videote pealkirju. Veebilehtede seas olid ka tuntud raamatu-ja videokeskkonnad nagu Amazon, Youtube ja Rotten Tomatoes. Selgus, et üheksal lehel hindasid kasutajad kõrgemalt just klaviatuuri paremal pool asuvate tähtedest koosnevate nimedega loomingut. Samuti kippusid positiivsemaid arvustusi kirjutanud inimesed kasutama rohkem paremal pool asetsevaid tähti. Algul ei suutnud ka teadlased ise neid tulemusi uskuda, ütles Garcia vabakutselisele ajakirjanikule Chris Baraniukile. «Aga see ilmus muudkui uuesti, iga lehekülje andmete järel,» rääkis ta.
Mis puudutab aga ülejäänud kahte veebilehte, kus seaduspära ei esinenud, möönavad autorid, et põhjus võib peituda nii andmete vähesuses kui ka statistilise meetodi nõrkuses. Lisaks sellele toovad nad välja, et efekt kipub vähenema siis, kui sellega kaasneb tugev turundus nagu näiteks Amazoni puhul, kus lugejate hinnanguid mõjutavad tugevalt suunised. «Ka ei pruugi efekt igasuguste toodete juures avalduda, tulevikus tasuks uurida seda näiteks õlle ja veini puhul,» kirjutavad Garcia ja Strohmaier artiklis.
Kuigi uuringu tulemused on põnevad, rõhutavad autorid sedagi, et palju jäi neil veel jälgimata. Praegune uuring käsitles vaid inglise keelt kõnelevat valimit ning tegijatel puudus kontroll ja andmed selle kohta missuguses keskkonnas või kelle poolt hinnangud anti - edaspidi tuleks detailsemates eksperimentides neid faktoreid arvesse võtta.