/nginx/o/2016/04/21/5285693t1h380d.jpg)
Laborihiirte ülipuhas kodu muudab nende immuunsüsteemi inimestega võrreldes liiga teistsuguseks.
Teadus vajab mustemaid ja haigemaid laborihiiri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Steriilne keskkond, valge kittel ja puuris laborihiir on üks levinumaid teadlaste stereotüüpe. Tegelikkuses võiks aga vähemalt laborihiire tema «metsikuma» sugulase vastu välja vahetada, väidavad kaks sel nädalal ajakirjades Nature ja Cell Host & Microbe avaldatud uurimust. Nimelt on nn metsikute hiirte ja isegi loomapoest ostetud hiirte immuunsüsteem inimeste omaga palju sarnasem kui steriilsetel laborirottidel, kes sarnanevad selles suhtes küll beebide mitte aga täiskasvanutega. «Laboris on nii steriilne keskkond, et ellu jäävad ka tõsiselt vigaste immuunsüsteemidega hiired,» ütles mõlema uuringu kaasautor immunoloog David Masopust veebilehele Sciencedaily.
Hiirte küsimus on oluline, sest neid kasutatakse suure osa inimestega seotud ravimite ja protseduuridega katsetamisel. Ehkki osa teadlasi usub, et erinevused hiirte ja inimeste vahel on nii suured, et nende kasutamise võiks üldsegi ära lõpetada, ei ole see vähemalt lähiajal reaalne, sest suurt osa katsetest inimeste peal lihtsalt teha ei saa.
«Tegelikult pole küsimus hiires, pigem peaksime tegelema sellega, kuidas neid kasvatada,» tõdes Masopust veebilehele Sciencedaily. Masopust uuriski koos kolleegidega seda, miks laborihiire ja inimese immuunsüsteem erinevad: kas küsimus on geneetikas või keskkonnas. Selleks vaatas ta hiirte ja inimeste T-mälurakke. Neist rakkudest saavad alguse teatud haigused.
Analüüsid näitasid, et T-mälurakkude suhtes meenutavad laborihiired pigem beebisid, kel on neid rakke võrreldes täiskasvanutega minimaalselt. Nii on laborihiirtel veel väljaarenematu immuunsüsteem nagu vastsündinutelgi. Seevastu vabaduses või loomapoes elavatel hiirtel olid need rakud olemas. Seega järeldavad teadlased, et küsimus on keskkonnas.
Leidu toetas ka Cell Host & Microbe'is avaldatud uurimus, kus teadlased nakatasid osa laborihiiri gripi, parasiidi ja kahte tüüpi herpesviirusega. Seejärel võrdlesid nad, kuidas nakatatud ja mittenakatatud hiired reageerisid kollapalaviku vaktsiinile. Selgus, et mittenakatunud hiired tootsid vaktsiinile rohkem antikehasid. Leid võib aidata mõista, miks osa hiirte puhul edukaid vaktsiine inimeste puhul ei tööta.