Milline on läbi aegade kalleim looduskatastroof?

Ohvriterohkeimad loodusõnnetused on tänapäeval maavärinad. Kokku on 20.sajandi algusest nende tõttu elu kaotanud üle kahe miljoni inimese. Foto: AP

Alates 20. sajandist ulatub loodusõnnetuste koguarve 7 triljoni dollari lähedale. Kulukaim õnnetus oli aga 2011. aasta Jaapani tsunami ja maavärin.

Nii selgus Karlsruhe Tehnoloogia Instituudi (KIT) teadlaste arvutustest, mis avaldati esmaspäeval, Euroopa Geofüüsikute kohtumisel. Nimelt koostas KITi teadlane dr James Daniell andmebaasi CATDAT, kuhu ta kogus infot üle 35 000 alates 1900 aastast toimunud loodusõnnetuse kohta. Danielli eesmärk on luua mudelid, mis aitaks valitsustel tulevaste katastroofidega paremini toime tulla. Juba praegu arvutas BBC mudeli põhjal välja, et eelmise nädala Ecuadori maavärina kahjud võivad ulatuda kahe miljardi ja Jaapani puhul 12 miljardi dollarini. Daniell rõhutab aga, et uute maavärinate analüüs nõuab veel aega. 

Eelnevaid õnnetusi analüüsides leidis Daniell, et katastroofide kahjudest kolmandiku moodustasid üleujutused, maavärinad tekitasid 26% kahjudest, tormid 19% ning vulkaanipursked 1%. Ehkki sajandi jooksul läksid kulukaimaks üleujutused, on alates 1960. aastatest «esikoha» hõivanud tormid.

Läbi aegade kulukaimaks õnnetuseks peab teadlane aga 2011. aasta 11. märtsil Jaapanit raputanud maavärinat, mis tõi endaga kaasa veel tsunami ning tuumakatastroofi. Loodusõnnetus nõudis ligi 18 500 inimelu, 450 000 inimese kodu ja rahasse arvutatuna tõi katastroof 355 miljardi USA dollari (309 miljardit eurot) jagu kahjusid.  

Enim tapavad maavärinad 

Kokku on loodusõnnetustes 1900. aasta algusest saati elu kaotanud üle 8 miljoni inimese ja neist pooled üleujutuste tõttu. Tänapäeval on aga ohvriterohkeimad õnnetused maavärinad, sest inimesed on hakanud end üleujutuste eest paremini kaitsma. Maavärinate puhul kaotavad paljud inimesed elu just majavaringutes.

«Üldiselt on aja jooksul looduskatastroofides kaotatud elude absoluutnumber samaks jäänud: igal aastal sureb nende tagajärjel umbes 50 000 inimest. Ent arvestades seda, et inimesi on maakeral nüüd nii palju rohkem, kaotame suhtelises mõttes inimesi vähem,» selgitas Danielli.

Viimase aja kõige ohvriterohkem õnnetus oli sealjuures 2004. aasta India ookeani tsunami, mis tappis 230 000 inimest, kõigi aegade oma seevastu 1931. aasta Hiina suured üleujutused, mis nõudsid rohkem kui 2,3 miljonit inimelu.

Maksame katastroofide eest vähem 

Vaadates aastate kaupa majanduslikke kahjusid, tõi teadlane välja, et absoluutarvudes on majanduslikud kahjud aastate lõikes suurenenud. Arvestades aga majade ja taristu väärtust, on õnnetused odavamaks muutunud.

 «Halvemas seisus on  arengumaad, sest arvestades inimeste arvu ja elatustaset, on õnnetuste järel inimohvreid rohkem ja majanduslikud kahjud on tuntavamad,» ütles Daniell.  Mõneti peitub põhjus selles, et arengumaades vaadatakse pahatihti niigi vähestest ehitusreeglitest mööda ja majade üleüldine ehituskvaliteet on kehvavõitu. Lisaks sellele, on just suurema õnnetusriskiga alad, nagu näiteks Bangladeshi rannik, enim asustatud, kuna suurem palk kaalub inimeste jaoks katastroofiriski üles.

Kuidas aga Daniell 7 triljonit dollarit (6,2 triljonit eurot) kokku sai? Olenevalt sellest, kuidas eri aastate hindu 2015. aasta dollariteks arvutada, jääb looduskatastroofide «koguarve» kusagile 6,5 ja 14 USA dollari vahele. Danielli ise kasutab 7 triljonit, mis arvutatakse riikide SKP taset arvestades. «Sellest hoolimata on täpset katastroofi maksumust keeruline öelda, sest majanduslikke kahjusid on pea võimatu täpsetesse numbritesse panna. Lisaks sellele kiputakse ka hukkunute arvudega sageli liialdama (näiteks 2010. aasta Haiti maavärina puhul) või vastupidi just alahindama (nagu 1966. aastal Usbekistanis toimunud maavärinas),» lisas teadlane.