/nginx/o/2008/09/14/74332t1hd81a.jpg)
Maaülikooli zoomeedikumi professorite Sulev Kõksi ja Ülle Jaakma juhitava teadlasterühma kava kohaselt näeb hiljemalt viie aasta pärast Eestis ilmavalgust transgeenne kloonitud lehm, kes hakkab lüpsma piltlikult öeldes ämbrite viisi kallihinnalisi hormoone või antikehi, ühe võimalusena näiteks suhkruhaigetele hädavajalikku insuliini.
Sellise «kuldvasika» aretamiseks ei pea teadlased leiutama midagi uut, vaid kasutama koos kaht laialt kasutusel olevat bioloogilist tehnoloogiat - kloonimist ja geenisiirdamist, mida on ühendatud maailmas seni vaid üksikutel juhtudel, kirjutab Eesti Ekspress.
Kõigepealt tuleb teha katseklaasis valmis geen, mida on loomal vaja näiteks insuliini tootmiseks, seejärel siiratakse see hoolikalt rakku, mis kasvab inkubaatoris väga nõudlikes tingimustes.
Võõra geeniga rakutuum sisestatakse munarakku ning kui hästi läheb, areneb sellest kloonembrüo, mille saab siirata ühele tugevale ja tervele lehmale.
Ja kui jällegi hästi läheb, siis nii umbes üheksa kuu pärast sünnibki transgeenne kloonvasikas, kes kasvab suureks ja hakkab tööle nagu ravimikombinaat