Ka kõige kaasaegsema ja geniaalsema leiutamine viib meid lõpuks ikkagi tagasi ürgses looduses juba miljoneid aastaid eksisteeriva juurde. Nii juhtus ka TTÜ biorobootika keskuse teadlaste ja inseneridega, kes lõid tehnoloogia viimaseks sõnaks oleva allveeroboti ja kui hiljem hakati seadeldisele nime andma, siis ei tekinud kellelgi kahtlust, et tegemist on ilmselgelt kilpkonnaga.
Video: Eestis loodud allveerobot kukkus välja kilpkonnana
Teadlaste ülesandeks oli töötada välja robot, mis on võimeline iseseisvalt sukelduma laevavrakkidesse. Allveearheoloogid soovisid teadlastelt robotit, mis oleks piisavalt väike, hea manööverdusvõimega, liiguks vaikselt, omaks kaamerat ja oleks suhteliselt odav.
Selle kõige tulemusel sai seade näiteks neli «uime», et mitte põhjast muda üles keerutada - ravalistel allveelaevarobotitel on liikumiseks propellerid.
«Robot meenutab oma nelja uimega natuke kilpkonna või siis nelja kõrvaga allveejänest. Seetõttu kutsume seda robotkilpkonnaks, ehkki kilpkonna ehitamine polnud omaette eesmärk,» kinnitas TTÜ biorobootika keskuse juhataja professor Maarja Kruusmaa.
Allveerobot U-CAT (Underwater Curious Archaeology Turtle) sai oma nime Facebooki nimevõistlusel ja sellele järgnenud hääletusel.
U-CAT suudab sukelduda saja meetri sügavusse ning töötab iseseisvalt. Veekeeriseid tekib ülivähe ning salvestatav pildimaterjal on selge, samuti annab uimedega töötamine parema manööverdamisvõime ning robot saab töötada kitsamates tingimustes.
Sel suvel töötas U-CAT Tallinna lähedal Rummu karjääris, kus robot uuris vee alla jäänud ehitisi ja tehnikat. Kontrollitud keskkonnas teostas U-CAT erinevaid missioone alustades stabiilse trajektoori hoidmisest kuni hoonesse sisenemise ja sealt omal käel väljamanööverdamisega.
Neil päevil on robot väljas EXPO maailmanäitusel Milanos.