/nginx/o/2008/02/29/22827t1h39bd.jpg)
Eesti teadlastel jääb puudu oskusest suhelda meediaga ning oma tööd kirjeldada, rääkis Genfis nn suures hadronite põrgutis töötav osakestefüüsik Andi Hektor.
Füüsik: Eesti teadlased ei oska meediaga suhelda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hektori sõnul on näiteks USA teadlastel suurem spetsialiseerumine ning seal on meediaspetsialistid, kes aitavad teadlast meediale vahendada. «Ütleme ausalt, meediaga suhtlemine nõuab erilist kogemust, ja keskmisel teadlasel ei ole seda,» rääkis ta «Terevisioonile», vahendas ERR Uudised.
Hektor möönis, et nö kollased teadusuudised, mis kirjeldavad mingit nähtust kord üht moodi, kord teisiti, kahjustavad teaduse mainet.
Tema sõnul sunnivad halvasti koostatud teadusuudised teadlasi ajakirjanikega distantsi hoidma, kuna neile tundub, et nad ei suuda oma tööd lühidalt selgitada. Teiselt poolt jällegi ei julge ajakirjanikud sageli teadlastelt küsida, kuna kardetakse, et ei suudeta müüdavat uudist toota.