/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/01/15/117944t1h33e2.jpg)
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktori Erik Puura sõnul on oluline, et kvaliteetne info jõuaks võimalikult ruttu inimesteni, ning ta peab selle saavutamise parimaks vahendiks internetti.
Erik Puura: kvaliteetinfo peab kolima internetti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kvaliteetse info kättesaamise kiirus hakkab maailmas üha enam lugema,» prognoosis ta lähiaja arenguid täna Tallinnas Nordic Hotel Forumis peetud konverentsil «Teadusrikkuse levialas».
Puura sõnul nõutakse teadustöö kirjutamiseks usaldusväärseid allikaid ning interneti materjale ei loeta praegu nende hulka, kui neisse ei suhtuta just kriitiliselt. «Ma arvan, et siin peab tulema muutus,» märkis ta.
Puura sõnul napib internetis populaarset kvaliteetset infot, mistõttu peaks näiteks olulisemad entsüklopeediad panema mitte lihtsalt internetti, vaid neid peab saama ka veebi vahendusel tasuta kasutada.
«Kui ei saa, siis ei ületa ükski nendest massilise kiire kättesaadavuse kriteeriumi,» rääkis Puura.
Tema sõnul näitab populaarsust see, kui huvipakkuva sõna Google’i otsimootorisse sisestamise järel antakse esimese vastena just kõnealune lehekülg.
Kvaliteetne on Puura väitel see info, millele saab n-ö kvaliteedi templi panna ja uskuda, et nii ka on.
Puura kutsus teadlasi üles ühendama jõud ning pingutama selle nimel, et Google’ist tuleks sagedamini esimese vastena välja kvaliteetne info, mida nii koolilapsed kui tudengid saaksid kasutada oma referaatide tegemisel.
«See on tulevik ja midagi peaks tegema. Muidu ajab igaüks oma asja ja langeme ikka samadesse lõksudesse.»
Kohe pärast Puurat sai sõna Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis filosoofia dotsendina töötav ja eestikeelset Vikipeediat arendav Andres Luure, kes ütles, et tal on eelkõneleja murele lahendus olemas: teadushuvilised võiksid senisest rohkem Vikipeediasse panustada.
Tema sõnul ei pea see tähendama lisatööd, vaid senisele tegevusele suurema lisaväärtuse loomist.
Näiteks, kui õppejõud annavad ülikoolis tudengitele kohustuse referaat kirjutada, siis Luure nägemuses võiks seda teha nii, et referaadi saaks hiljem Vikipeediasse üles riputada ning nii täita seal haigutanud tühimiku.
«Siis ei jääks referaadid sahtlisse ja neist oleks ka mingit kasu.»
Samuti kutsus ta õppejõude üles enda koostatud konspekte Vikipeediasse riputama.
Luure rõhutas, et kui me eestikeelset Vikipeediat ei arenda, tekib peagi harjumus otsidagi infot inglise keeles, ning see tähendab meie keele ja kultuuri positsiooni järjekordset nõrgenemist.