/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
Maratonijooksjad võivad valmistuda mitmeid kuid, kuid tihtipeale tekib võistlusel enne finišit tunne nagu oleks sein ees ja üldse ei oleks enam jõudu.
Kuidas maratonijooksjad saavad ennetada «seina tekkimist»?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Harvardi ja Michigani tehnoloogiainstituudi üliõpilane ja maratonijooksja Benjamin Rapoprt uuris seda fenomeni ja arvutas välja kui palju jooksja vajab süsivesikuid, et 42-kilomeetrisel teekonnal lõpuni vastu pidada, kirjutab China Daily.
Rapoport on jooksnud 18 maratoni. Selle aasta Bostoni maratonil püstitas ta isikliku rekordi kahe tunni ja 55 minutiga.
Rapoporti sõnul umbes 40 protsendil maratonijooksjatest tekivad distantsi lõpus probleemid.
Väsimuse põhjuseks on asjaolu, et organism on maksas ja lihastes talletunud süsivesikud ära põletanud. Siis hakkab organism energia saamiseks rasva põletama, see aga muudab jooksja väsinuks ning ta jooks aeglustub.
«Siis tekib tunne nagu oleksid ühe koha peal ning peaaegu üldse ei liiguks edasi. End kiiremini jooksma sundida on võimatu,» selgitas Rapoport.
Uurija sõnul arvavad paljud jooksjad, et niinimetatud seina ettetulemist ei saa vältida, see on lihtsalt pika distantsiga jooksu osa.
«Tegelikult ei pruugi see paika pidada. Avastasin, et jooksja saab seda ennetada. Jooksjad peaksid meeles pidama kolme asja: kui palju nad kaaluvad, millise aja nad loodavad saada ning maksimaalse hapnikutarbimise,» lausus uurija.
Maksimaalne hapnikutarbimine ehk VO2max näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tegevusel.
Rapoprt pani kokku maratonijooksu valemi, mille põhjalt saab arvutada kui palju jooksjad distantsi läbimiseks süsivesikuid vajavad.
Samuti valmis uurijal internetikalkulaator endurancecalculator.com, mis aitab jooksjatel enda kohta käivad arvutused teha.
«Arvutus näitas, et näiteks 35-aastane 70 kilogrammi kaaluv meesjooksja, kes tahab maratonidistantsi läbida nelja tunni ja 30 minutiga, peab enne jooksu tarbima 1600 kilokalori eest süsivesikuid. See on kaheksa portsjonit riisi või viis portsjonit makarone. See kõik tuleb lisada oma igapäevasele menüüle. Kui jooksja tahab distantsi kiiremini läbida, siis peab ta tarbima 3000 kilokalori eest süsivesikuid – 15 portsjonit riisi või kümme portsjonit makarone,» selgitas Rapoport.
Rapoporti valem näeb välja järgmine: Mc =dmfc (i). Mc on vajalik süsivesikute kogus, d on distants kilomeetrites, m on kehakaal kilogrammides ning fc(i) pingutusfaktor.