Kuulus meresõitja Christoph Kolumbus vabanes tänu skeletiuuringutele süüdistusest, et ta tõi Uuest Maailmast Vanasse Maailma süüfilise.
Christoph Kolumbus vabanes süüfilise levitamise süüdistusest
Senise teooria kohaselt ei toonud Kolumbus ja ta meeskond üle Atlandi mitte ainult teateid uute maade kohta, vaid ka suguhaiguse, kirjutab foxnews.com.
Euroopas hakkas süüfilis levima 1490. aastatel. Esimene juhtum dokumenteeriti 1495. aastal ehk kolm aastat pärast Kolumbuse esimest reisi ookeani taha.
Kuid Briti saartel tehtud skeletileiud näitasid, et süüfilis oli Euroopas olemas juba kaks sajandit enne Kolumbuse reise.
Arheoloogide kinnitusel aitavad Kolumbuse ja ta meeskonna süüdistustest vabastada Ida-Londonist keskaegsest matmispaigast leitud inimjäänused.
Osteoloogi ehk luuteadlase Brian Connelli kinnitusel on nende luude omanikud maetud enne kui Kolumbus oma reise alustas.
«Luude uurimine kinnitas, et kuulus meresõitja ja ta kaaslased ei olnud need, kelle tõttu süüfilis Euroopas levima hakkas,» lausus Connell.
Arheoloogide sõnul pärinevad süüfilisemärkidega seitse skeletti ajavahemikust 1200 – 1250 ja viis skeletti ajavahemikust 1250 – 1400. Inimjäänuste juures oli hauapanuseid, mis aitasid mulda sängitamise aega kindlaks teha. Samuti uuriti leide süsinikmeetodil.
Connell jätkas, et süüfilise epideemia teke pärast Kolumbuse Uuest Maailmast tagasitulekut oli lihtsalt juhus.
«Kirik, valitsejad ja tavakodanikud otsisid süüdlast ja leidsid selle Kolumbuse näol. Seda haigust nimetati igas riigis erinevalt. Inglased kustusid seda prantsuse haiguseks, hollandlased hispaania haiguseks, tahitilased aga briti haiguseks,» lausus uurija.
Vanast Maailmast Ameerika mandrile jõudnud haigused nagu rõuged, leetrid ja gripp tekitasid põliselanikele indiaanlastele märgatavalt suuremat kahju kui Euroopas levinud süüfilis.
Süüfilis ehk luues on seksuaalnakkushaigus, mida tekitab bakter kahkjas treponeem (Treponema pallidium). Süüfilis võib olla nakkuse kaudu omandatud või kaasa sündinud. Omandatud süüfilis algab iseloomuliku haavandiga, seejärel tekivad nahal ja limaskestadel laigud ja sõlmed. Hiljem võib tekkida seljaaju kuivamine ja progresseeruv paralüüs.