WWF: Amazonasest on kümne aastaga leitud üle 1200 uue liigi

Maailma Loodusfondi (WWF) teatel tähendab see seda, et uus liik leitakse iga kolme päeva järel, kirjutab mtv3.fi.

WWFi raportis «Amazon Alive!: A Decade of Discoveries 1999–2009» seisab, et leitud on 637 taime-, 257 kala-, 216 konna-, 55 roomaja-, 16-linnu ja 39 imetajaliiki.

Avastuste seas on näiteks uus anakonda (Eunectes beniensis), konn (Ranitomeya amazonica), pime ja roosat värvi kala (Phreatobius dracunculus) ning ahv (Callicebus caquetensis).

Amazonase pindala on 7 000 000 ruutkilomeetrit, sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilias.

Suur osa Amazonase džunglist on säilinud üsna puutumatuna, kuid siiski on viimase 50 aastaga seal hävitatud kaks Hispaania suurust ala. Põhjuseks on liha-, soja- ja biokütuse tootmise kasv, mille tõttu on vihmametsa maha raiutud.

Brasiilia on maailma suurim loomaliha eksportija. Loomakasvatus avaldab vihmametsale negatiivset mõju, sest vajatakse üha uusi karjamaid ja kasvatada tuleb loomasööta, mis enamjaolt on soja. Sojast toodetakse ka biokütust, mida Brasiilia ekspordib välismaale.

Massilise lageraide tõttu on vähenenud vihmametsa võime siduda süsinikdioksiidi. Selle tagajärjel võib kliimasoojenemine kiireneda.

Teadlased arvutasid, et kui Amazonase vihmamets hävib, võib atmosfääri paiskuda umbes 283 gigatonni süsihappegaasi, mis on kümme korda suurem kui 2005. aastal inimkonna poolt atmosfääri paisatud süsihappegaasi kogus.

Metsa alt vabanenud maad ohustab erosioon. Taimkatteta aladele langev suurem vihmaveekogus uhub mullast toitained minema ja järele võib jääda vaid liiv.

WWF käivitas Amazonase piirkonna võimustruktuuride ja erasektoriga koostöös projekti Living Amazon. Eesmärgiks on piirkonda säilitada ka tulevastele põlvedele.

Amazonase teemat arutatakse ka Jaapanis ÜRO biorikkuse kümnendal istungil, kus rõhutati, et selle haruldase piirkonna kaitse nõuab erinevate riikide koostööd.

Kommentaarid

WWF: Amazonasest on kümne aastaga leitud üle 1200 uue liigi

Märksõnad