USA Marylandi ülikooli uurijate sõnul leidub kopsudes suu maitseretseptoritega sarnaseid retseptoreid.
Kopsudes leidub maitseretseptoreid
Uus avastus võib aidata senisest paremini näiteks astmaga võidelda, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet Nature Medicine.
Teadlased avastasid kopsude maitseretseptorid juhuslikult, uurides hoopis retseptoreid, mis mõjutavad kopsude paisumist ja kokkutõmbumist.
Näiteks astmahoo ajal toimub bronhiseinades silelihaste kramplik kokkutõmme, mille tõttu hingata on märgatavalt raskem.
Maitseretseptorite avastamine kopsutorukestest oli teadlastele nii üllatav, et esialgu ei peetud seda võimalikuks.
Kui suus olevad maitseretseptorid on ühenduses ajuga ja saadavad sinna signaale, siis kopsu samalaadsed retseptorid on eraldiseisvad ning neil ei ole kesknärvisüsteemiga mingit sidet.
Lisaks reageerivad need vaid ebameeldivatele maitsetele.
«Arvasime esialgu, et kopsutorukestes olevad maitseretseptorid toimivad sama moodi nagu keele maitseretseptorid ehk annavad märku erinevate, ka ebameeldivate maitsete kohta,» selgitas uuringut juhtinud Stephen Liggett.
Teadlased arvasid, et kui inimene näiteks hingaks sisse mingi ebameeldiva lõhna ja maitsega ainet, siis kopsude maitseretseptorid annaksid märku, et see on ohtlik ja kopsud tõmbuksid kokku ega laseks võimalikke mürkaineid sisse hingata.
Liggett lisas, et kopsuretseptorite puhul see oletus siiski ei kehtinud.
Teadlased panid hiired olukorda, kus nad hingasid ebameeldiva lõhnaga ja maitsega ainet sisse. See aine ei pannud kopse kokku tõmbuma, vaid kopsud hoopis lõdvenesid.
Uurijate arvates aitavad kopsudes leiduvad maitseretseptorid hoopis kopsulihastel lõdvestuda. Hiirtel tehtud katse näitas, et need retseptorid olid lõdvestajatena siiani tuntud ravimitest efektiivsemad.
Uurijate sõnul võib see avastus aidata välja töötada senisest efektiivsemaid ravimeid astma ja muude kopsuhaiguste raviks.
Liggetti arvates võiks see olla kibeda maitsega ainet sisaldav ja sisse hingatav ravim, mis läheb otse kopsudesse.