/nginx/o/2015/08/27/4424167t1h4a2f.jpg)
Pronksiööde paiku toimunud Eesti arvutisüsteemide ja veebilehtede vastu suunatud küberrünnak sai USA ülikoolis valminud teadustöös ära märgitud selle sajandi seni maailma rängimate seas.
Eesti-vastane küberrünnak määrati sajandi rängimate hulka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Georgetowni ülikooli teadur Tavish Vaidya analüüsis värskelt avaldatud uurimuses maailmas toimunud olulisimaid küberrünnakuid aastatel 2001 kuni 2013 – nende motivatsiooni, eesmärke, tehnikaid ja ründajaid endid.
Eesti küberrünnakud on teadustöös välja toodud rahvaste vastu suunatud rünnakuid käsitlevas peatükis, milles antakse ülevaade küberrünnakutest, mis on suunatud konkreetsete riikide tavapärase toimimise, nende arvutite ja võrkude vastu.
«Aprillis 2007 toimus maailma esimene rünnak konkreetse riigi – Eesti – vastu. Botnetid kõikjalt maailmast olid suunatud DDos-rünnakuks Eesti vastu ning sõnumite saatmiseks halvatud veebilehtedele. Peamisteks sihtmärkideks olid Eesti presidendi ja parlamendi, ministeeriumide, parteide, uudisteportaalide, kahe suurema panga ja telekommunikatsiooniettevõtete veebilehed,» seisab uurimuses.
Eestil tuli rünnakute tõttu läbi lõigata internetiühendus muu maailmaga. Üks pankadest teatas hinnanguliselt miljoni dollari suuruse kahju saamisest. Halvatud oli suuremate uudisteportaalide töö.
«Rünnakutes nähti Venemaa vastust ja kättemaksu Eesti valitsuse otsuse vastu paigutada ümber nõukogudeaegne hauatähis Pronkssõdur ja selle all olnud säilmed. Mõned analüüsid näitasid, et rünnakute taga oli Venemaa valitsus, kes andis raha ja tehnilisi suuniseid selle hästi organiseeritud ja professionaalselt korraldatud rünnakule. Hiljem võttis rünnaku omaks kremlimeelne noorteorganisatsioon,» kirjeldab teadlane juhtunut.
Teadustöös leitakse ühtlasi, et Eesti vastu toimunud küberrünnak peaks olema tulevikku silmas pidades tõsiseks hoiatuseks, kuna sarnased DDos-rünnakud kujutavad endast tõsist ohtu riikide igapäevasele toimimisele ja võivad põhjustada suurt majanduslikku kahju.
«Arvutivõrgud ei tunne piire, mida kurjategijail tuleks rünnakute ja varguste jaoks ületada. See annab mis tahes ründajale vabaduse valida oma sihtmärke kõikjal maailmas,» leiab Tavish Vaidya.
Küberrünnakud ei tekita tema sõnul üksnes majanduslikku kahju, vaid omavad mõju ka inimeste psüühikale.
Loe uurimist täispikkuses siit.