Briti Bristoli ülikooli teadlaste sõnul oli kirjanik Rudyard Kiplingil õigus, kui ta kirjutas, et leopardid said oma täpid, et end paremini varjata.
Miks leopardil täpid on?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
20. oktoober 2010, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tõendasid nüüd, et need täpid toimivad leopardi puhul nagu maskeering, kirjutab The Telegraph.
Teadlaste kinnitusel on enamikul vähese valguse ja tiheda taimkattega aladel elavatel loomadel täpid, mille kuju on enamasti ebakorrapärane.
Teadlane William Allen ja ta kolleegid uurisid 35 liiki kaslasi ja leidsid, et neil kõigil on mingi maskeering.
«Rudyard Kipling oli valel teel, kui ta kirjutas, et leopard sai täpid inimsõrmedest. Kuid tal oli õigus selle suhtes, miks need täpid kasulikud on – hämaras metsaaluses on need nagu varjav kaitsekiht,» lausus Allen.
Teadlaste kinnitusel on erinevatel kaslastel, isegi kõige lähemalt suguluses olevatel, nahal erinev kaitsemarkeering.
Uurijate arvates tekkisid kaslastel evolutsiooni käigus täpid küllaltki lühikese aja jooksul. Iga erineva liigi arengut mõjutas keskkond, kus ta elas.
Teadlased selgitasid ka seda, miks on olemas musta värvi karvaga leopardid, samas kui gepardite seas musta värviga isendid puuduvad.
Erinevalt geparditest elavad leopardid väga erinevates keskkondades ning neil on laialdasem käitumismuster. Iga kaslaseliigi kasukas kujunes vastavalt keskkonnale ning on selles elamiseks sobiv.
Rosetikujulised täpid on leopardi jaoks ideaalsed, kuna need tagavad kamuflaaži ehk maskeeringu ka siis, kui loom liigub.
Kuigi teadlased tegid kindlaks keskkonna ja kaslase täppide vahelise seose, leiti ka vasturääkivusi.
Näiteks on geparditel täpid hoolimata sellest, et nad eelistavad elada mitte metsas, vaid avatud aladel. Kuid samas on mitmel kaslasel nagu näiteks borneo marmorkassil (Catopuma badia) ja lapikpea-kassil (Rrionailurus planiceps) ühevärviline kasukas, hoolimata sellest, et nad elavad tiheda taimestikuga metsades.
Uurijate sõnul pöörati tähelepanu ka sellele, miks vähestel kaslastel triibud on.
Küsimus kerkis üles tiigrite puhul, kellel on vertikaalsed triibud, mis kuidagi ei sobitu nende elukeskkonnaga, mis enamasti on rohumaa. Kuid tiigrid saavad sellele vaatamata oma elukeskkonnas hästi hakkama.
Siit tõstatus uus küsimus – miks vertikaalsed triibud ei ole kaslaste ja teiste imetajate seas rohkem levinud.