Maailma Loodusfondi (WWF) hiljuti avaldatud raportis seisab, et 2030. aastaks on vaja teist planeeti Maa, kuna selleks ajaks võivad loodusressursid peaaegu otsa lõppenud ning saastatus elu võimatuks muutnud olla.
WWF: varsti on vaja teist Maad
WWFi andmetel tarbivad meie planeedi 6,8 miljardit inimest 50 protsendi ulatuses üle selle, mida Maa taastoota jõuab, kirjutab Daily Mail.
«Isegi tagasihoidlikemate prognooside kohaselt kui arvesse võtta rahvastiku juurdekasvu, tarbimist ja kliimamuutust, on 2030. aastaks vaja teist elukõlbulikku planeeti,» seisab raportis.
Kui aga kogu maailma rahvastik tarbiks nii nagu keskmine ameeriklane, siis on vaja lausa 4,5 Maa- sarnast planeeti.
Maa tulevikuga seotud probleeme arutatakse Jaapanis Nagoyas toimuval ÜRO bioloogilise mitmekesisuse ja liikide väljasuremise teemalisel konverentsil.
Ajavahemikul 1970 – 2007 on kogu maailmas bioloogiline mitmekesisus kahanenud 30 protsendi võrra, troopilistes piirkondades aga lausa 60 protsendi võrra.
«Arengumaades kaovad paljud liigid vaesuse tõttu, kuna neid ei suudeta kaitsta. Arenenud riikides aga tarbitakse liigselt, looduskeskkonda hävitades,» lausus WWFi juht Jim Leape.
Raportis seisab, et viimase 50 aastaga on ökoloogiline jalajälg kasvanud 11 korda.
Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse mõju Maa ökosüsteemidele.
Kogu maailma kontekstis vaadatuna on ökoloogiline jalajälg suurem kui looduse taluvusvõime. Selle tendentsi jätkumine tekitab ökoloogilise defitsiidi.
Kõige suurem ökoloogiline jalajälg isiku kohta on kümnes riigis – Araabia Ühendemiraatides, Kataris, Taanis, Belgias, USAs, Eestis, Kanadas, Austraalias, Kuweidis ja Iirimaal.
WWFi sõnul jätab heaoluühiskond aina suurema ökoloogilise jalajälje.
«Inimkonna ees seisvad väljakutsed on selged. Toime tuleb tulla rahvastiku juurdekasvu ja inimeste heaolu tagavate probleemidega ning kõike seda saab siiani teha vaid selle planeedi poolt pakutavate ressursside raames. Me kõik peame andma oma panuse sellega, et teeme õigeid valikuid ning tarbime mõistlikult,» lisas Leape.