Itaalia Torino polütehnilise ülikooli teadlane avastas Peruust Titicaca järve äärest suurel hulgal geoglüüfe, mis kujutavad linde, madusid ja veel mitmeid loomi.
Titicaca järve äärest avastati geoglüüfid
Füüsik Amelia Carolina Sparavigna kasutas Titicaca järve äärse uurimiseks nii Google`i satelliitkaarte kui ka astronoomilist pilditöötlemisprogrammi AstroFracTool, kirjutab Discovery News.
Sparavigna uuris 1200 ruutkilomeetri suurust ala.
Uurija arvates rajasid need geoglüüfid Andides elanud hõimud.
«Selles piirkonnas terrasspõllud ning nende vahele rajatud kanalid. Need maapinnapildid kujunesid põllumajanduse käigus, aidates kaasa taimede paremale kasvule,» selgitas Sparavigna.
Satelliitpiltidelt paljastus, et järve ääres olevatest kujunditest ainult osa oli loodud taimekasvatust silmas pidades, teine osa on lihtsalt linde ja loomi kujutavad geoglüüfid.
Sparavigna arvates oli neil geoglüüfidel peale praktilise väärtuse ka sümboliline tähendus.
«Need on üsna keerukad kujundid ja need ühendavad endas nii kohalike hõimude kosmoloogilist arusaama, ühiskonnakorraldust, mõõdusüsteemi kui ka kunsti,» nentis uurija.
Lõuna-Ameerika on oma geoglüüfide, geomeetriliste joonte ja kujutiste poolest tuntud.
Kõige tuntumad geoglüüfid on Peruu lõunarannikul asuvad Nasca jooned. Samuti leidub geoglüüfe Boliivias ja Brasiilias.
«Andides ja Amazonase piirkonnas elanud kogukonnad jäädvustasid struktuure ja looduse esteetikat läbi maapinnajooniste, põllumajanduse ja igapäevaelu tegevuse,» lausus antropoloog Clark Erickson.
Erickson lisas, et need kogukonnad rajasid põlde, teid, kanaleid, templeid, tseremoniaalkeskusi ja elupiirkondi. Maapinda muudeti näiteks muldvallide ja geoglüüfide abil.
Peruu kultuuriväärtuste kaitse ameti esindaja sõnul võidakse need Titicaca järve äärsed leiud kultuuripärandiks kuulutada.