/nginx/o/2010/10/18/450910t1hf1cb.jpg)
Suri fraktaalse geomeetria isaks peetav Prantsuse-USA matemaatik Benoît Mandelbrot.
Suri fraktaalse geomeetria isa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matemaatiku abikaasa Aliette Mandelbroti sõnul lahkus ta pankreasevähki põdenud mees möödunud nädala neljapäeval USAs Massachusettsi osariigis Cambridge`is asuvas hooldushaiglas, kirjutab news.com.au.
Matemaatik oli 85-aastane.
1982. aastal andis matemaatik välja raamatu «The Fractal Geometry of Nature» (Looduse fraktaalne geomeetria), milles sai sellel teemal teerajaja. Mandelbroti sõnul on ebatavalise kujuga matemaatilised objektid looduse peegeldus.
Poolas sündinud matemaatik kolis koos oma vanematega Prantsusmaale, kus ta ka hariduse sai. Hiljem töötas ta USAs. Mandelbrotil oli nii Prantsusmaa kui ka USA kodakondsus.
Benoît Mandelbroti teedrajavad tööd pakuvad huvi nii teadusringkondades kui ka popkunsti harrastajate keskel.
Fraktaal on punktihulk, mis on oma struktuuri igal suurendusel kompleksne ja detailne. Sageli ilmneb igal suurendusel hulk täpseid koopiaid. See tähendab, et iga väike osa fraktaalist on sarnane kogu fraktaaliga.
Fraktaalsuse puhul on süsteem sisemiselt sarnane: ükskõik kui palju ei suurendataks või ei vähendataks kujundit või süsteemi, selle kuju säilib.
Fraktaalid on looduses üldlevinud. Mitteranget fraktaalsust leidub näiteks pilvedes, mäestikes, rannajoones, puuvõrades.