Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2190605t1h6820.jpg)
/nginx/o/2008/06/28/52728t1hf8a0.jpg)
Te ju saite kohe pealkirja lugedes aru, millest jutt käib. Loomulikult sellest, kuidas Euroopa tuumauuringute organisatsioon (CERN) lõi täna õnnestunult hääled sisse hiiglaslikule osakestekiirendile. Kas nüüd tuleb maailma lõpp suure paugu ja musta augu näol, mis neelab endasse esmalt Šveitsi ja seejärel kogu ülejäänud maailma? Või avanevad prootonite kokkupõrgete käigus ruumi uued, senitundmatud mõõtmed? Ja mida kõike meie silmad seejuures näha saavad? Seda me veel ei tea.
Küll aga saame juba praegu rõõmustada, et lisaks ärimeestele, poliitikutele ja sõjasüütajatele oskavad ka teadlased korraldada ülemaailmseid meediakampaaniaid, mis suudavad läbi igapäevase meediamüra inimeste meelteni murda. Sest kui poleks oskuslikult kujundatud maailmalõpuhüsteeriat, kui paljud meist üldse märkaksid osakestefüüsika valdkonda kuuluvat uudist, milles figureerivad kaelamurdvad terminid? Praegune põnevus paneb aga kindlasti aluse paljude inimeste, eelkõige aga noorte sügavamale füüsikahuvile - muidugi juhul, kui maailmalõpp peaks mingil põhjusel ära jääma.