Avastati ainukordne paljunemisviis: üks liik süstib endale sperma pähe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aivar Pau
Copy
Isesigituv lameuss Macrostomum hystrix
Isesigituv lameuss Macrostomum hystrix Foto: Lukas Schärer/Flickr CC by SA 2.0

Šveitsi ja Saksamaa evolutsioonibioloogid ning zooloogid  avastasid uurimistöö järel ainulaadse elusolendite paljunemisviisi – nimelt tuvastasid nad, et ühele lameusside liikidest pole paarilise puudumine alati probleem: ta on võimeline üksikuna tundes ise paljundama süstides endale spermat pähe.

The Royal Society väljaandes eile avaldatud teadustöö autorid uurisid lameussi liigi Macrostomum hystrix paaritumisharjumusi ja avastasid, et kaaslase puudumisel suudavad selle kahesooline liigi esindajad käivitada vägagi omapärase iseviljastamise viisi.

Nimelt võtavad need mikroskoopilised olendid oma sama tipus asuva nõelasarnase meesuguorgani,  läbistavad sellega oma pea ja täidavad selle spermaga. Edasi liigub sperma läbi kogu keha ja jõuab sama lähistel asuvate munadeni.

Kuna lameussid on väga läbipaistvad, siis tuli Baseli ja Bielefeldi ülikooli teadlastel kasutada nende sees toimuva uurimiseks mikroskoope. Saamaks teada, kuidas iseviljastumine selle liigi puhul välja näeb, isoleerisid nad mõned isendid Petri tassidesse ja jätsid teised rühmadesse edasi, vahendab Popular Science.

Mõne päeva pärast selgus, et üksi jäänud ussidel oli väga vähe seemnerakke sabas, küll aga suures koguses peas. Samas kui teistega koos olnud ussidel oli sperma jätkuvalt sabas. Seega tekib iseviljastumise soov uurijate hinnangul paaritumisstressi tagajärjel.

«Niipalju kui me teame, on see esimene kirjeldatud avastus sperma nahaalusest süstimisest iseenda pähe. Meile võib see tunduda traumeeriv, kuid neile lameussidele võib see olla parim võimalus olukorras, kus nad ei suuda leida endale paarilist, kuid soovivad paljuneda,» ütles uurimisrühma juht Steven Ramm.

Mittesuguliselt paljunejaid on maailmas aga teisigi, neid leidub nii haide, sisalike kui sipelgate hulgas. Kuid sellel on oma hind – nimelt saavad iseviljastujate järeltulijad olema kõik oma vanema kloonid. Seksuaalne paljunemine võimaldab aga uusi geene segada ja selle tulemusel kasvab näiteks võimekus seista mõnede bakterhaiguste ja teiste keskkonnamuutuste vastu.

Teadlased ei tea veel, kas lameussid endale spermat pähe süstides ka vigastavad, ja lepivad teadmisega, et armastus võib teinekord haiget teha.

Artikli foto
Foto: royalsocietypublishing.org
Tagasi üles