Paleontoloogid avastasid eelajaloolise hiigelpingviini

Inkayacu paracasensis´e jäänused Foto: SCANPIX

USA Texase ülikooli paleontoloogid avastasid Peruust eelajaloolise hiigelpingviini jäänused.

Üle 30 miljoni aasta tagasi elanud pingviin sai teaduslikuks nimeks Inkayacu paracasensis ehk Veekuningas, kirjutab sciencedaily.com.

Uurijate sõnul on tänapäeva pingviinid selle liigi esindajate kõrval kääbused. Inkayacu paracasensis oli 150 sentimeetri pikkune ehk ligi kaks korda pikem kui tänapäeva pikim pingviin, kuningpingviin (Aptenodytes Forsteri).

Paleontoloogid andsid leiule hellitusnime Pedro.

Leiti ka palju fossiliseerunud sulgi, mis näitasid, et see pingviin oli punakaspruuni värvi. Sellest tehti järeldus, et tänapäeva pingviinide mustvalge sulestik on üsna hiljutine nähtus.  

Ka näitas uuring, et need suured eelajaloolised pingviinid olid head ujujad. Seda võimaldas voolujooneline keha ning kihiline sulekate, mis ei lasknud vett kehani ning ujulestadega jalad.

«Enne seda leidu ei olnud meil aimugi, mis värvi olid iidsete pingviinide suled  ja milline oli ujulestade kuju. Nüüd saam pildi enam-vähem kokku panna,» lausus paleontoloog Julia Clarke.

Uurijad tegid linnu sulevärvi kindlaks sulejäänustel leiduvate pigmendirakkude ehk melanosoomide abil.

Hiigelpingviini sulestik sarnaneb tänapäeva pingviinide omaga, kuid esimese ehituses on erinevusi. Sulgede melanosoomid olid hiigelpingviinidel väiksemad kui tänapäeva pingviinidel. Hiigelpingviinide melanosoomid meenutavad pigem partide melanosoome kui nüüdispingviinide omi.

Uurijate arvates võivad melanosoomide erinevused anda vastuse, miks osa liike hävisid ja teised ellu jäid.

Tänapäeva pingviinide sulgede eriline mikrostruktuur on see , mis näitab kuidas pingviinid vee-eluga harjusid.

Eotseenis 55,8 - 33, 9 miljonit aastat tagasi elas mitmeid erinevaid pingviiniliike, kuid nad kõik surid välja.

Hiigelpingviinid elasid tänapäeva Peruu aladel umbes 36 – 41 miljonit aastat tagasi.